Indeksitel Double Crossover

2-l suurel indeksil S&P500-l ja DowJonesil oli eelmine nädala lõpp nädala graafikutel Double Crossover. Nasdaqil midagi täpset sarnast pole, kuid see indeks on kerkinud juba enne "lainetades". Double Crossover on SlowStochasticsi ristumine mitteüleostetud piirkonnas, kui seda kinnitab mõne perioodi jooksul ka MACD ristumine. Seda signaali ei teki eriti tihti, kuid seda loetakse küllalt usaldusväärseks trendi alguse näitajaks. Nädala graafikutel oli eelmine selline hetk 2009 märtsis.

Kreeka võlakirjade vahetamisest

Euroopa riigijuhid kuulutasid suure innustusega välja Kreeka võlakirjade vahetamise teiste vastu, mida tagab (või annab päris välja) EFSF. Seeläbi oleks võimalus saada endale tunduvalt turvalisem võlakiri. Miinus peab ka asjal olema: nominaalis saab uusi võlakirju pooe vähem.
Kujutame nüüd ette olukorda, kus suure rahakotiga spekulant ostab märgatava koguse võlakirju natuke kallimalt, s.t. üle 50% nominaalist. Samas ostab ta kokku ka stabiilsemas olukorras odavnevaid CDS-e. Ostude suhe peaks olema selline, et ainult võlakirjade lunastamine tooks spekulandile plussi, samas ka CDS-i rakendumine. Siis võiks natuke aega intressi võtta ja Kreeka käest raha tagasi nõudma hakkama. Kasum peaks tulema igal juhul. Küsimus on vaid: kas kellelgi on nii palju raha ja aega selelga tegeleda?

Kõvad kukkumised võivad automaatkauplemise jaoks head olla

Viimased paar kuud on võideldud, et saada automaatset kauplemist stabiilselt tööle. Eestis on probleemiks stabiilse interneti olemasolu. Interactive Brokersi (IB) programm kipub siin pea kõigi ühenduste taga kinni jooksma. Samas Soomes sai augusti kuus lastud kauplemisprogrammil virtuaalmasinas Mac'i notes terve nädal ilma probleemideta töötada. Internetiühenduseks oli mobiilse interneti prepaid kaart.
IB puhul on teine "õnnetus" veel see, et seal on igal juhul määratud automaatse programmi sulgumise aeg - seetõttu peab vähemalt 2x ööpäevas muutma sulgumise kellaaega. Selle kohta on küll otsitud igasuguseid lahendusi, kuid mul pole nende suhtes lõplikku kindlust.
Praeguseks lahenduseks on sünkroonse internetiühenduse taga töötav masin, millele saab igast kohast (Win. Mac, Linux) sisse logida, vaadata, mis toimub ja vajalike aegu muuta.
Viimased paar päeva on olnud minu kauplemisvara hõbeda puhul meeletu kukkumine. Statistika ütleb, et sellist langust pole 84. aastast peale olnud. Minu õnneks oli minu algoritm selle languse puhul õigel pool turgu, seega täna õhtuse seisuga, arvestades isegi lõpus toimunud väikest rahunemist, oli kasum ühe futuuri pealt ca $43,000. Eks edaspidise osas on teises suunas liikumise riskid, kuid loodame, et ka selle pealt saab teenida.

Võlakirjadel moodustumas "bearish evening star"

Erinevatel võlakirjadel on võimalikul moodustumisel bearish evening star. See vajaks reedel, 19-ndal, veel allapoole gap'ivat langevat küünalt.
Saab näha!

Võlakirjad pakuvad normaalset tootlust vaid siis, kui nende hind tõuseb

Viimane aeg on maailma turge mõjutanud USA riigivõlakirjade kallinemine ja raha nende alla minemine. See sai alguse positiivsest emotsioonist võlalae kokkuleppe sõlmimisel ja raha väljatulek Euroopa suuremate riikide võlakirjadest. Seda liikumist on raske lõpuni jälgida, sest EKP tegevuse tõttu ei kajastu raha väljatulek kohe samas mahus tootluse tõusuna, aga natuke ikka.
Praegu on siis olukord, milles võlakirjad on päris tugevalt kallinenud ja kõik, kes sinna raha mõned nädalald tagasi panid on korralikult võitnud. See tekitab soovi ka teistel sellest kasu saada.
Sellest kõigest tekib see probleem, et USA turul vaadatakse võlakirjade tootluse languse (või võlakirjade kõvera lamedamaks minemise) peale nagu kooliõpikust teada majanduskriisi tulekut prognoosivale märgile. Selline arvamus laiades massides on seetõttu ohtlik, et see on mõnes mõttes isetäituv ennustus - nii hakataksegi vähem töölisi palkama, vähem kulutama ja investeerima.
Siia tuleb veel lisada, et ameeriklased on teada enesekeskse maailmavaatega ja vähemalt laiale massile on mõistetamatu, kuidas Euroopa otsustajate saamatusest teravnev kriis nende turgusid mõjutab.
Tegelikult on meedia juba kuid jutustanud, kuidas kõik majandusnäitajad halvad on ja sellist meeleolu süvendanud. Tegelikult polnud veel hiljaaegu vastavad näitajad üldjuhul mitte halvemad kui eelmisel aastal samal ajal. Kui selline turgude vajumine jätkub, siis tuleb õige pea ka reaalne majandus sellele järgi.
Mis oleks siis abiks? Seda, et Euroopa riigijuhid mingi adekvaatse lahendusega välja tuleksid, ei maksa loota. Seni on loodetud maksumaksja raha raisates vaid asja venitada ja loota, et "äkki läheb üle". Suure tõenäosusega tullakse ikkagi varsti välja eurobondide lahendusega. See ei saa olema kaugeltki mõistlik ja kokkuvõttes tahetakse korralike riikide maksumaksjaid panna maksma vastutustundetute riikide lolluste eest. Turge rahustaks see muidugi sellest hoolimata, küsimus on, kas see enam USA turge tagasi pöörab.
Teine, äkki isegi põhjendatum, lootus on, et USA riigivõlakirjad kaotavad oma atraktiivsuse. Nimelt on kasum nendelt hea vaid lühiajaliselt, juhul kui nende hind samal ajal tõuseb. Vastasel juhul ollakse seotud väga pikaks ajaks olematu tootlusega varaga, millest kiiremal väljatulekul peab võtma vastu suure kaotuse. Kui siia kõrvale panna raha odavnemine ja kõige muu kallinemine, siis pole see üldse meeldiv perspektiiv. Kui sellest vaid massid aru saama hakkaks, sest traditsiooniline teadmine, et riigi võlakirjad on kindlad ja riskivabad instrumendid, on kõvasti juurdunud.
Teine küsimus tekib, et kuhu siis raha paigutada, kui see võlakirjadest välja võtta. Meedias on jutte, et osad USA pangad tahavad juba hoiustamise eest osadelt hoiustajatelt raha. Pankade puhul on ka nende pankroti risk. Jäävad järele väärismetallid ja ka praegu hoogsalt odavnevad aktsiad - teatud ettevõtted suudavad ilmselt igal juhul ka tulevikus raha toota ja sellega palju paremaid tootlusi näidata kui praegune 2-3% pikaajalistelt riigi võlakirjadelt.

Fed on ikka turul

Kuigi suur programm - QE2 - on läbi, on Fed ikka turul toimetamas. Alles eile osteti mitme miljardi eest võlakirju. Loomulikult tõstab see õhukesel turul nende hindu (hetkel pole veel ka riiki võlakirju müümas).
Fed mõtleb ilmselt nii, et majandusuudised pole kõige paremad, toetame veel turgu.
Paljud turuosalised ja muidu inimesed mõtlevad aga nii, et uudised on halvad, seepärast lähevad ka aktsiahinnad allapoole. See vähendab nii tarbijate kui ettevõtjate kindlust tuleviku suhtes.
Kas siis lisaraha aitab majandust elavdada? Väga kahtlane, kuna kõigi uudiste järgi on nii üksikisikutel kui ka ettevõtetel väga palju seisvat raha. Seega majanduse paigalseisu põhjuseks pole mitte raha puudus, vaid ebakindlus tuleviku suhtes. Selline ebakindlus sunnib ettevõtteid kõiki arenguplaane edasi lükkama. Ajaloost on pea eranditult näha, et kontrollimatu raha juurdevool tekitab majanduses probleem, mitte ei lahenda neid.
Enda positsioon on võlakirjade suhtes lühike - osade optsioonide ostmise order täideti alles eile. Arvestus on, et kui ka riik tuleb võlakirju müüma, siis peaks nende hind alla minema - kui Fed selle vastu tegutseb, siis tuleb õige pea juba kõrvalt inflatsioon peale. Praegusel hetkel tundub küll, et maailmas on vaid üks vara, mida peetakse piisavalt turvaliseks - need on USA võlakirjad.

Automaatne kauplemine 2

Raha hinna muutmisele orienteeritud kauplemisel kirjutasin eelmises postis, et hea on näiteks CHF - kuna ta on suhteliselt stabiilne ja ühtlaselt trendiv. Valuutapaaris on aga alati kaks riiki oma uudiste ja arengutega, kokkuvõttes ikkagi päris palju kõikumisi. Püüdes seda veel rahulikumaks saada, võiks äkki üks olla väärismetall nagu hõbe. Viimane nädal oli hõbeda jaoks päris hea. Sisuliselt ilma võimenduseta oli võimalik ca 5% tulu teenida.