Mõtted turust

S&P on juba mõnda aega vastupanu vastas, millest läbi tungimine lubaks tõsist väljamurret.
Märtsist oleme tulnud ülesse, ilma tavaliselt isegi minimaalseteks peetavate korrektsioonideta.

Üldine on olnud, et kui sentiment on väga pulline (hetkel on raha haldajad vist üle 100% mahtudest pikad), siis mingi hetk peaks turg selle sentimendi ära resettima. Selleks on kas kiirem tugevam langus või pikemaajalisem külgsuunaline liikumine.

Kui me nüüd tungime üles, kas seda ei tasu tõsiselt võtta? Kui hooindikaatorid kiirenevad, siis ongi ilmselt sõit alanud. Kui hind näitab midagi, siis ka kõigi indikaatorite või fundamentaal info muutub teisejärguliseks.

Mul tuli pähe mõte, et see ka minu poolt jutustatud suure tipu tegemine võib tulla kiiremini ja rohkem "väljavenitatuna", kui üldiselt seni prognoositud. Praegu tundub vaktsinidega OK, uus president avab ilmselt veel rohkem rahakraanid jne. Kui me selle valguses käime seal $5000 kandis ära ja siis tuleb reaalsuse kohalejõudmisega  kokkuvarisemine? Seda vähemalt selle sajandi alguses toimunud korrektsiooni sisse.

?????

 

Turg ristteel

Täna käis S&P 500 peaaegu 17. septembri 2015 tipu vastas. See tase on esimene otsuse näitamise koht - kas turg teeb korrektsioonis veel sügava tipu (augusti kanti) või minnakse kohe üles.
Kindlaks näitamiseks, et minnakse kindlasti alla võiks mõnikümmend punkti veel allapoole jõuda.
Minu arvamus on, et esialgu põrgatakse veel ülesse (ideaalne langusest 61.8%) ning siis juba paistab, kas hoo saab sisse tugevam languslaine või minnakse ülesse edasi.

Huvitav tase S&P peal

Eile lõpetas S&P 500 kauplemise päris täpselt tasemel, mis teeb 29. septembril alanud tõusu sees 3/C pikkuseks 0.764 1/A pikkust. See on küllalt oluline Fibonacci tase, millest jäi puudu minu maakleri info järgi vaid 1/100.
Tegelikult on ka selle nädala ES-i liikumine jõudnud tasemele 2.000, mis sobiks ühe 5-se laine pikkuseks, kuid struktuurina sobiks siia veel väike "nõks" üles.

S&P 500 puhul on mõnes mõttes tegemist Fibonacci maagiaga.
Seletan:
indeks ei ole otseselt kaubeldav, vaid on arvutatud paljude aktsiate hindade alusel. Seega selle jõudmine mingile tasemele ei sõltu otseselt turuosaliste ootusest sellele või käitumisest. Teine, tihti samaväärselt jälgitav, asi on futuur ES - sellega kaubeldakse otseselt ning on tõenäoline, et oluliste tasemete ette pannakse orderid, mis omakorda muudavadki hinna liikumist sellel tasemel.

Kuhu lähevad väikesed aktsiad

Olen ise ka natuke üritanud kaubelda Russell 2000 liikumist. Kui arvata, et turg on tegemas mingisusgust tippu, siis on küllalt loogiline, et Russell 2000 on pöördes teistest indeksitest ees. Kui sellega allapoole liikuda, siis ei tuleks teiste indeksite allapoole liikumise algus ebameeldiva üllatusena. See indeks on pea kogu selle aasta liikunud külgsuunas. Seda päris pikas vahemikus - kui oleks osanud neid liikumisi õigesti näha, oleks olnud võimalus päris pikalt "sõita". Aga äkki algas juuli alguses impulsslaine alla? Seda toetab seni fakt, et tõus septembri alguseni läks küllalt täpselt 61,8% kanti.

Selle hetkeni on liikumine küllalt loogiline. Isegi sügava b-ga 2. laine. See on küllalt loogiline olukorras, mil muud indeksid veel tippe teevad.
Aga septembri algul algas segasem lainetus. Ma ei suutnud siit kuidagi lugeda välja trendi allapoole, ega ka ülespoole. Mõlemat pidi ei tulnud korralikku korrektsiooni ega trendi. Praegu arvuti taga istudes tuli pähe, et see võiks olla väga edukalt leading diagonal'i (5-3-5-3-5) algus. Praegu oleksime siis lõpetamas selle 4. osalainet. Selle 5. osalaine peaks meid viima eelmise joonise peal allapoole 38,2%, isegi 50% või 61,8%, kuid ilmselt mitte üle 76,4%.  Eelnevate allapoole tulevate lainetega sobiks selline asi enam-vähem kokku. Kui see stsenaarium õige on, siis juba homme peaks algama 5. laine diagonaalist allapoole. Näeme.

Erinevad väärtpaberid (indeksid) samal varal

Eelmises jutus kirjutasin, mida pikemaajalised graafikud näitavad põhilistel ideksitel. See on huvitav asi jälgida, kuid lisatingimused "võib pöörata seal", "üks variant on", "tõenäolisem (ilusam) on ..." jne. on probleemiks tegelike (kauplemis)otsuste tegemisel. Kui me hakkame autoga Tartust Tallinna sõitma, siis me võime küll teada, et meil on vaja enam-vähem loodesse sõita, kuid me ei keera rooli selle teadmise alusel. Me vaatame teed ja liigume sinnapoole, kuhu tee keerab. Kui sõitmise ajal näeme uuemat infot või mingit takistust, siis me korrigeerime suunda. Sama on ka finantsturgudel - isegi kui me teame õigesti üldist liikumise suunda, on vaja otsuseid teha täpsema info alusel.
Siin ongi abiks lainete ja tasemete jälgimine (või muu tehniline analüüs). Huvitav teema, millest olen natuke ka siin möödaminnes rääkinud, on see, kui ühte vara (valuuta, väärismetall, indeksid vm.) kirjeldavad erinevad värtpaberid (või arvutatud indeksid). Ise olen stockcharts.com'is kasutanud EURUSD analüüsimisel parema puudumisel (tegelikult on ka valik, kuid otsest valuutat pole) FXE'd. Ka siin olen vist maininud, et mingitel hetkedel on sel olulisi lahknemisi päris valuuta graafikuga: ollakse teisel pool olulist trendijoont või mingit keskmist, tehakse või ei tehta uut tippu (näiteks FXE ei teinud sel aastal mais uut kõrgemat tippu, kui euro ise tegi). Kokkuvõttes ei olegi mul ühtset seisukohta, mis on parem. Loogika järgi on valuuta see "päris" vara, kuid vähemalt vahest on osutunud, et FXE näitab asja tehniliselt "õigemini" ja varem.
Eelmine nädal sattus üks juhus indeksiga (S&P 500).
Indeksite analüüsimisel lühematel perioodidel kasutavad analüütikud üldjuhul futuuride graafikuid. Esiteks käib ka kauplemine ajal, mil indeksit ei arvutata (öösel). Teiseks on paljude arvates õigem laineid lugeda ka väljaspool börside avatud olekut kaubeldavate varade puhul graafikutelt, mis muutuvad ka siis. Kolmandaks näeb futuuride graafikutelt võimalikke tasemeid, kuhu stop'e ja targeteid panna (futuuri hind üldjuhul sutsuke erineb indeksist).
Lainete fraktaalsest struktuurist tulenevalt vaadatakse lainete võimaliku liikumise kindluse hindamiseks lainete sisemist struktuuri (alamlaineid). Üks juhis on, et 3. laine esimene osalaine läheb 1. laine projektsioonil 2.-e laine lõpult (expansion) üldjuhul vahemikku 0.382-0.618. Kui see läheb aga tasemeni 0.764, siis on juba suur tõenäosus, et see pole enam 3-nda 1. osalaine, vaid hoopis laine c. Ning vastavalt eelnevalt 1. ja 2. peetud on tegelikult a ja b.
S&P E-mini graafik:

Vaadates graafiku keskel punaste numbritega tasemeid, näeme, et langus on pikk, kuid lõppeb ca 70% kandis. Siin graafikul aga näeme ka juba, et see polnud ikkagi 3. laine, sest reede õhtuks mindi juba kõrgemale oodatava 3. laine algusest. Seega ca 70% juurde liikuv laine polnud 1 of 3.
Mis siis toimus? Panen umbes sama aja kohta indeksi enda graafiku:

Siin peatub aga sama osalaine peale taset 76,4%. Tuletades meelde ülevalpool kirjutatut, siis oli sel hetkel arvata, et alla ei minda 3. lainega.

Kokkuvõte:  vaadates ainult futuuri graafikut võis ülespoole hüpe üllatus olla, jälgides ka indeksit oli seda arvata juba pea ööpäev varem.