Läksin pikaks nafta ETF-is USO.
Mul oli planeeritud osta sellesse mingi positsioon arvatava languse lõpus. Kuni tänaseni oli valitsev lugemine, et tehakse põhi iii lainega, siis minnakse ülesse iv lainesse ning alles siis tuleb lõplik põhi v. Täna vajuti allapoole oodatud tasemeid iii jaoks. On variant, et see ongi põhi. Turg on väga "lühikene" - see lubab suvalisel kerkimisel järsku lühikeste positsioonide tagasiostu.
Kui peaks tulema üles siiski ainult iv, siis püüan sellest aru saada ning sellelt tõusult kasumi välja võtta ja uuesti põhja püüda. Vaatame.
USO ja analoogsed ETF-d on varad, mille puhul pikaajalise positsiooni hoidmine on teatavate riskidega.
Kirjutan siia infot ja seisukohti, mis satuvad algajale investeerijale ette ning võiksid laiemalt huvitavad olla. Seda võtta mõtlemisainena, mitte mingil juhul soovitusena mingeid investeeringuid teha. Kunagi hiljem võiks seda blogi päevikuna vaadata - mis mõtted kunagi olid, mis mõistlik tundus jne. Eks tagantjärele tarkus on alati see kõige suurem.
Showing posts with label positsioonid. Show all posts
Showing posts with label positsioonid. Show all posts
Friday, January 15, 2016
Wednesday, January 13, 2016
Naftatootjad
Paigutasin täna ca 20% oma portfellist pikaajalisse positsiooni COP'i, CVX'i ja XOM'i.
Minu versioon on, et neil oli ca 10-aastane laine 1 üles, millele järgnenud korrektsioon peaks olema lõppenud(mas). Kahel viimasel võiks olla tehtud juba 1-2-i-ii. Väga tõenäoline kinnitus minu versioonile oleks, kui hind tõuseks jälle üle i (eelmise sügise tipp) taseme. Vastavalt oleks minu versiooniga vastuolus langus alla eelmise suve põhja.
Kõik need aktsiad on olnud päris hea dividenditootlusega (ka odava nafta hinna ajal).
Minu versioon on, et neil oli ca 10-aastane laine 1 üles, millele järgnenud korrektsioon peaks olema lõppenud(mas). Kahel viimasel võiks olla tehtud juba 1-2-i-ii. Väga tõenäoline kinnitus minu versioonile oleks, kui hind tõuseks jälle üle i (eelmise sügise tipp) taseme. Vastavalt oleks minu versiooniga vastuolus langus alla eelmise suve põhja.
Kõik need aktsiad on olnud päris hea dividenditootlusega (ka odava nafta hinna ajal).
Thursday, December 27, 2012
Pikaks indeksites
Eelmises postituses lubasin hakata jälgima 30-min graafikuid. Täna tulid siis nii S&P kui ka Nasdaqi langemise lõpu signaalid enne kelle 20-t. Natuke uimerdasin, vahetasin lühikese positsiooni pika vastu. Peale mõningast ühe koha peal olekut läks turg ülespoole, kuid enne lõppu tuli veel allapoole tagasi. Peale börsi sulgumist tuli uudis, et USA rahandusminister saatis erakorralise olukorra kohta teate (või ettepaneku natukeseks lisarahaks) kongressile. Enne seda tuli uudis, et Obama tuli tööle tagasi olukorda veel lahendama. Poliitiline olukord lubab, et vähemalt ajutiselt tuleb positiivsemaid signaale, mis sobib kokku 2. laine korrigeerumisega. Eelnevalt olen sel aastal selle suuruse lained tähelepanuta jätnud, püüdes olla vaid pikemaajalise trendi suunas. See on ühelt poolt jama, sest 2. laine võib korrigeerida pea kogu 1. laine jagu (siis S&P-l tagasi 2,2% detsembri keskpaiga tipuni) või veel hullem - hiljem võib selguda, et polnudki 1. laine ja liikumine läheb selle tipust ülespoole. Igal juhul peaks olema parem olla ka väiksema liikumise puhul õigel pool turgu. Loomulikult suureneb väikeste liikumistega kauplemine vea tegemise riski. Tänase sulgumise pealt lubab ka minu poolt siin eelnevalt viidatud High Probability ETF Trading S&P minekut üle 5SMA. Eks näeb.
Wednesday, November 7, 2012
President valitud
Presidendivalimiste järgne päev, mil kõigi ennustajate järgi pidid turud tõusma ja volatiilsus langema. Mina eile veel lühike, turg liikus üles ja närv püsti. Juurdlesin eile, nagu iga õhtu, pikalt - tehniliselt sobis nagu veel lühike olek, kuigi kippus lubama peatset trendi muutumist. Aga mitte veel.
Täna toimus siis langus, mida mitme näitaja puhul lugesid telekanalid suurimaks sel aastal. Fiscal cliff tuli kauplejatele meelde. See tõestab veelkord lainemeeste väidet, et turg ei liigu uudiste järgi, vaid trendi pidi. Põhjus turu liikumiseks loetakse hiljem välja uudistest - täna oleks selleks sobinud sama hästi ka Romney võit.
SPX eelmise nädala võnge oli pidurdumine nädalate 18SMA peal, INDU kipub täna sulguma viimase indeksina päevade 200SMA peal, NDX käis täna päeva sees Fib viimase taseme (62,8% korrektsiooni septembri tipust juuni põhjani - ma arvan küll, et see pole korrektsioon, vaid trend) peal.
Täna toimus siis langus, mida mitme näitaja puhul lugesid telekanalid suurimaks sel aastal. Fiscal cliff tuli kauplejatele meelde. See tõestab veelkord lainemeeste väidet, et turg ei liigu uudiste järgi, vaid trendi pidi. Põhjus turu liikumiseks loetakse hiljem välja uudistest - täna oleks selleks sobinud sama hästi ka Romney võit.
SPX eelmise nädala võnge oli pidurdumine nädalate 18SMA peal, INDU kipub täna sulguma viimase indeksina päevade 200SMA peal, NDX käis täna päeva sees Fib viimase taseme (62,8% korrektsiooni septembri tipust juuni põhjani - ma arvan küll, et see pole korrektsioon, vaid trend) peal.
Thursday, September 27, 2012
Kas ja millal turu suhtes lühikeseks minna?
Turu eelmine tipp: 14. septembril sulgusid S&P 500 tasemel 1,465.77, Dow Jones Industrial Average 13,593.37 (20. septembril veel 13,596.93), Nasdaq 100 19. septembril 2,864.03.
See oli eelmise laine tipp. Kas see on ka tipp enne järgnevat karuturgu?
14. september ja sellele järgnevad päevad olid küllalt hea moment sisenemaks lühikese positsiooniga turule. Tõenäosus, et see osustub hiljem selle pullituru (alates 4. juunist) lõpuks, on küllalt suur.
Samas on see rohkem panuse tegemine ja osaliselt ka õnn.
Kui see sisenemine toimus täpselt tipus, siis praeguseks on võimalik oma kasumit kaitsta juba stop'idega nii, et tuleb kasum isegi juhul, isegi kui veel kõrgem tipp tehakse.
Panen kirja mõned mõtted, mis graafikutele vaadates tekivad. Püüan mitte väga eksida, kuid meeles peab pidama, et 100% kindlaid ennustusi pole olemaski, veel vähem suudab keegi neid kirja panna.
Pikemaajalise trendi jaoks tundub olevat parem vaadata nädalate graafikut, nädalaste lainete puhul on mõistlik vaadata päevade graafikut. S&P 500 päevade graafik täna õhtul:
Hinnatase on läinud alla Bollingeri Bandide keskjoont (mul 18SMA), seda loetakse piiriks, millest allpool on sobiv lühikeseks minna. Slow Stochastic läks alla 80 paar päeva tagasi. RSI (mul 14) käib vastutrendi korrigeerumistel üldjuhul kusagil 40 kandis (langeva trendi puhul siis vastavalt 60 juures). Augusti lõpu languse puhul jäi RSi üle 50 - seda võib lugeda ka tõusutrendi nõrgenemise märgiks.
Tundub, et päevade järgi võiks juba peaaegu lühikses positsioonis olla. Üks asi - hind pole veel läinud allapoole 10. septembri hinnataset. Kui käidaks ära veel sellest allpool, siis oleks mõistlik vaadata lainet üles, millesse müüa.
Vaatame nüüd S&P nädalate graafikut.
Siin pole graafik veel sugugi lühikeseks minemist lubav. Esiteks on Slow Stochastic mõlema joonega üle 80. See on embedded olukord, mida peetakse kas karu- või pullilõksuks. Loetakse, et igasugune hindade kõikumine selles olukorras on vaid korrigeerumine ja pikemaid järeldusi sellest teha ei maksa. MACD puhul võib öelda, et on selge divergence - kui vaadata histogrammi, siis selle tipp on viimase laine puhul selgelt madalam kui eelmise laine tipu ajal. Nädala graafikul on eelmiseks põhjaks augusti lõpu põhi. Sellest allapoole minek näitaks trendi allapoole (kui tipuga üle eelmise ei minda), samas kusagil sel tasemel jõutakse ka allapoole Bollingeri Bandide (BB) keskjoont. Selle joonise peal tasub tähelepanu pöörata eelmise aasta novembri ja mai põhjade RSI-le. Nagu ma eespool kirjutasin, tähendab ca 40 kanti minev RSI korrektsiooni, mitte terndi suunas liikumist. Hetkel on oluliseks toetuse tasemeks kevadel tehtud tipud, millest allapoole vajumine näitaks juba küllalt veenvalt turu nõrkust (enam-vähem samal tasemel on ka augusti lõpu põhjad). Seega nädalate graafiku pealt ei saa öelda veel midagi selle kohta, et oleks tekkinud pikemaajaline langustrend, hetkel vaid korrigeerume. Kui on tõsisem korrigeerumine, siis minnakse tõenäoliselt alla kuni BB keskjooneni, millele vastab enam-vähem ka RSI 40.
Dow Jones Industrial Average kohta käib enam-vähem sama, kui ka S&P 500 kohta. See indeks on aga nii palju S&P 500-st tugevam, et pole päevade graafikul veel alla BB keskjoont vajunud, vaid on vahetult selle peal.
Nasdaq 100 päevade graafik:
Nasdaq 100 on kolmest põhiindeksist kõige nõrgem. Ollakse selgelt alla BB keskjoont (ilmselt sõidetakse BB alumise jooneni välja), RSI on juba enam-vähem sel tasemel, kus käis eelmiste korrektsioonide ajal. Kui jõutakse BB alumise jooneni, siis sel ajal on pea samasse kohta jõudnud ka 50SMA - veel üks toetustase. MACD peal on septembri keskpaigaks tekkinud selge divergence.
Tänase päeva sees toimus tagasitõmbumine 11. septembri põhja tasemelt. Sellised asjad tekitavad ettevaatust, kuna on võimalikuks tagasitõmbumise tasemeks. Sellest ja augusti lõpu põhjast läbiminekut saab lugeda juba langustrendi mingiks stabiilsuseks. Mul on küll kerge tunne, et enne augusti põhjadest läbiminekut tuleb korrektsioon ülespoole.
Nasdaq'i nädala graafik:
Tegelikul kehtib üldjoontes kõik sama, mis teistegi puhul:
See oli eelmise laine tipp. Kas see on ka tipp enne järgnevat karuturgu?
14. september ja sellele järgnevad päevad olid küllalt hea moment sisenemaks lühikese positsiooniga turule. Tõenäosus, et see osustub hiljem selle pullituru (alates 4. juunist) lõpuks, on küllalt suur.
Samas on see rohkem panuse tegemine ja osaliselt ka õnn.
Kui see sisenemine toimus täpselt tipus, siis praeguseks on võimalik oma kasumit kaitsta juba stop'idega nii, et tuleb kasum isegi juhul, isegi kui veel kõrgem tipp tehakse.
Panen kirja mõned mõtted, mis graafikutele vaadates tekivad. Püüan mitte väga eksida, kuid meeles peab pidama, et 100% kindlaid ennustusi pole olemaski, veel vähem suudab keegi neid kirja panna.
Pikemaajalise trendi jaoks tundub olevat parem vaadata nädalate graafikut, nädalaste lainete puhul on mõistlik vaadata päevade graafikut. S&P 500 päevade graafik täna õhtul:
Hinnatase on läinud alla Bollingeri Bandide keskjoont (mul 18SMA), seda loetakse piiriks, millest allpool on sobiv lühikeseks minna. Slow Stochastic läks alla 80 paar päeva tagasi. RSI (mul 14) käib vastutrendi korrigeerumistel üldjuhul kusagil 40 kandis (langeva trendi puhul siis vastavalt 60 juures). Augusti lõpu languse puhul jäi RSi üle 50 - seda võib lugeda ka tõusutrendi nõrgenemise märgiks.
Tundub, et päevade järgi võiks juba peaaegu lühikses positsioonis olla. Üks asi - hind pole veel läinud allapoole 10. septembri hinnataset. Kui käidaks ära veel sellest allpool, siis oleks mõistlik vaadata lainet üles, millesse müüa.
Vaatame nüüd S&P nädalate graafikut.
Siin pole graafik veel sugugi lühikeseks minemist lubav. Esiteks on Slow Stochastic mõlema joonega üle 80. See on embedded olukord, mida peetakse kas karu- või pullilõksuks. Loetakse, et igasugune hindade kõikumine selles olukorras on vaid korrigeerumine ja pikemaid järeldusi sellest teha ei maksa. MACD puhul võib öelda, et on selge divergence - kui vaadata histogrammi, siis selle tipp on viimase laine puhul selgelt madalam kui eelmise laine tipu ajal. Nädala graafikul on eelmiseks põhjaks augusti lõpu põhi. Sellest allapoole minek näitaks trendi allapoole (kui tipuga üle eelmise ei minda), samas kusagil sel tasemel jõutakse ka allapoole Bollingeri Bandide (BB) keskjoont. Selle joonise peal tasub tähelepanu pöörata eelmise aasta novembri ja mai põhjade RSI-le. Nagu ma eespool kirjutasin, tähendab ca 40 kanti minev RSI korrektsiooni, mitte terndi suunas liikumist. Hetkel on oluliseks toetuse tasemeks kevadel tehtud tipud, millest allapoole vajumine näitaks juba küllalt veenvalt turu nõrkust (enam-vähem samal tasemel on ka augusti lõpu põhjad). Seega nädalate graafiku pealt ei saa öelda veel midagi selle kohta, et oleks tekkinud pikemaajaline langustrend, hetkel vaid korrigeerume. Kui on tõsisem korrigeerumine, siis minnakse tõenäoliselt alla kuni BB keskjooneni, millele vastab enam-vähem ka RSI 40.
Dow Jones Industrial Average kohta käib enam-vähem sama, kui ka S&P 500 kohta. See indeks on aga nii palju S&P 500-st tugevam, et pole päevade graafikul veel alla BB keskjoont vajunud, vaid on vahetult selle peal.
Nasdaq 100 päevade graafik:
Nasdaq 100 on kolmest põhiindeksist kõige nõrgem. Ollakse selgelt alla BB keskjoont (ilmselt sõidetakse BB alumise jooneni välja), RSI on juba enam-vähem sel tasemel, kus käis eelmiste korrektsioonide ajal. Kui jõutakse BB alumise jooneni, siis sel ajal on pea samasse kohta jõudnud ka 50SMA - veel üks toetustase. MACD peal on septembri keskpaigaks tekkinud selge divergence.
Tänase päeva sees toimus tagasitõmbumine 11. septembri põhja tasemelt. Sellised asjad tekitavad ettevaatust, kuna on võimalikuks tagasitõmbumise tasemeks. Sellest ja augusti lõpu põhjast läbiminekut saab lugeda juba langustrendi mingiks stabiilsuseks. Mul on küll kerge tunne, et enne augusti põhjadest läbiminekut tuleb korrektsioon ülespoole.
Nasdaq'i nädala graafik:
Tegelikul kehtib üldjoontes kõik sama, mis teistegi puhul:
- Slow Stochastic on embedded, ehk ollakse stabiilses üleostetud tsoonis, kus väikesed hinna vajumised on vaid korrigeerumised.
- Eelmise tipu ajal oli selge MACD divergence.
- Eelnevad lainepõhjad on käinud ca 40 juures, mis näitavad, et tegemist oli korrigeerumistega, praegu ollakse veel tasemel 60.27.
- Ollakse selgelt üle BB keskjoone.
- Viimase laine tipu ajal ei olnud RSI enam nii kõrgel, kui märtsi lõpus (kuigi hind käis praegu selgelt kõrgemal) - see näitab trendi väsimist. Sama ka MACD trendijoon ja histogram.
- Hinnad on ülevalpool aprilli alguse sulgumist, mis on oluliseks vastupanutasemeks.
Wednesday, May 23, 2012
Tagasi rahasse
Selle nädala algul on langev turg (koos sellega ka langev euro) teinud väikese korrektsiooni. Tulin oma põhiliste valuuta ja aktsiaturu positsioonidest välja.
Praegu seda kirjutades tundub, et see paar päeva oli äkki vaid väikene korrektsioon, kuid nii nagu neljapäeval ja reedel jäime vastupanutasemete taha, oleme seal veel ka praegu. Kui "sõit" läheb neist läbi, siis peab vaatama ja võib-olla edasi sõitma.
Eelmise nädala lõpul käis siis S&P tasemel 1292, see on oktoobri tipu (minu versiooni järgi Elliott'i 1. laine) vastu. USD indeks (Stockchart.com'is $USD - eri kohtades on erinevaid USD indekseid, mille graafikud on ka kergelt erinevad) käis selle aasta 13. jaanuari tipu (selle aasta tipp) tasemel. Euro (Stockchart.com'is FXE) ka selle aasta jaanuari põhja vastas. See oli eelmine nädal. Need tasemed on ees, selleks, et mais olnud liikumine jätkuks, tuleb neist läbi minna.
Mis tase on ülevalpool? Kui võtta Fibonacci tasemed lähtudes novembri lõpu põhjadest ja aprilli alguse tipust, siis oleks S&P-l ees 61,8% ca1320. Täna sellest mindigi läbi. Ma vaatasin, et suund on ülespoole ja müüsingi ennast välja rahasse. Ilmselt oli see liigne kiirustamine, lisaks - on need Fibonacci tasemed ka valed ...
Tegelikul algas tõusu 3. laine ilmselt 20 detsembril. Siis oleks 61,8% alles ca 1337. Sellise vahemiku puhul oleks 50% S&P tasemel 1311, mis on mul graafikul juba ammu märgitud, kuid meelest on läinud, kust ma selle taseme olen võtnud. Graafikult vaadates on sel tasemel näha üks sündmus jaanuari lõpu toetus. Sellised kokkusattumised Fibonacci tasemetes (kas siis eri vahemike Fibonacci jaotus või mingite toetus/vastupanu tasemetega) viitab, et kasutatav vahemik on õige. Igal juhul lisab see mingit kindlust.
Mis siis edasi?
Igal juhul oleme praegu mingis vahemikus, millest mingi hetk peab välja liikuma. Lihtsalt tasemeid vaadates ei saa kumbagi suunda paremaks pidada. Fundamentaalselt ei oska ka midagi turgu toetavat välja mõelda. Kuid turud ei liigu kaugeltki ratsionaalselt. Tõusu toetuseks võiks olla mõni "rahajagamise" programm.
Vaataks siis Elliott'i lainete poole. See müstliline teooria, milles ennast kuidagi kodus ei tunne, peaks võimaldama suunda ennustada. Olen viimane aeg seda teooriat natuke juurde lugenud, kuid pilt pole sellest mitte palju selgemaks läinud.
Eelnevates postitustes olen tõstnud üles kahte versiooni, et me oleme äkki tõusulaine kõik viis osalainet läbinud, või oleme tõusulaine 4. laines. Mida rohkem graafikud edasi valmivad, seda lihtsam peaks olema neid vaadata. Mul on hetkel tunne, et äkki on hetkel käimas tõusulaine 4. osalaine. See tähendab, et peaks olema ees 5. tõusev osalaine. Kui alla võiks langeda see 4. laine? Üks aabitsatõde on, et see ei lähe kunagi 1. laine (minu arust siis oktoobri tõusu) sisse. Minu arust pole turud neid reegleid viimasel ajal nii täpselt jälginud. Pigem on probleem muidugi selles, et mina pole laineid õigesti määratlenud.
Igal juhul on oktoobri tipp 1290 oluline tase, millest allapoole minekul (samas USD üles ja EUR alla selle aasta tippe) läheb allapoole liikumine tõenäoliselt edasi.
Praegu seda kirjutades tundub, et see paar päeva oli äkki vaid väikene korrektsioon, kuid nii nagu neljapäeval ja reedel jäime vastupanutasemete taha, oleme seal veel ka praegu. Kui "sõit" läheb neist läbi, siis peab vaatama ja võib-olla edasi sõitma.
Eelmise nädala lõpul käis siis S&P tasemel 1292, see on oktoobri tipu (minu versiooni järgi Elliott'i 1. laine) vastu. USD indeks (Stockchart.com'is $USD - eri kohtades on erinevaid USD indekseid, mille graafikud on ka kergelt erinevad) käis selle aasta 13. jaanuari tipu (selle aasta tipp) tasemel. Euro (Stockchart.com'is FXE) ka selle aasta jaanuari põhja vastas. See oli eelmine nädal. Need tasemed on ees, selleks, et mais olnud liikumine jätkuks, tuleb neist läbi minna.
Mis tase on ülevalpool? Kui võtta Fibonacci tasemed lähtudes novembri lõpu põhjadest ja aprilli alguse tipust, siis oleks S&P-l ees 61,8% ca1320. Täna sellest mindigi läbi. Ma vaatasin, et suund on ülespoole ja müüsingi ennast välja rahasse. Ilmselt oli see liigne kiirustamine, lisaks - on need Fibonacci tasemed ka valed ...
Tegelikul algas tõusu 3. laine ilmselt 20 detsembril. Siis oleks 61,8% alles ca 1337. Sellise vahemiku puhul oleks 50% S&P tasemel 1311, mis on mul graafikul juba ammu märgitud, kuid meelest on läinud, kust ma selle taseme olen võtnud. Graafikult vaadates on sel tasemel näha üks sündmus jaanuari lõpu toetus. Sellised kokkusattumised Fibonacci tasemetes (kas siis eri vahemike Fibonacci jaotus või mingite toetus/vastupanu tasemetega) viitab, et kasutatav vahemik on õige. Igal juhul lisab see mingit kindlust.
Mis siis edasi?
Igal juhul oleme praegu mingis vahemikus, millest mingi hetk peab välja liikuma. Lihtsalt tasemeid vaadates ei saa kumbagi suunda paremaks pidada. Fundamentaalselt ei oska ka midagi turgu toetavat välja mõelda. Kuid turud ei liigu kaugeltki ratsionaalselt. Tõusu toetuseks võiks olla mõni "rahajagamise" programm.
Vaataks siis Elliott'i lainete poole. See müstliline teooria, milles ennast kuidagi kodus ei tunne, peaks võimaldama suunda ennustada. Olen viimane aeg seda teooriat natuke juurde lugenud, kuid pilt pole sellest mitte palju selgemaks läinud.
Eelnevates postitustes olen tõstnud üles kahte versiooni, et me oleme äkki tõusulaine kõik viis osalainet läbinud, või oleme tõusulaine 4. laines. Mida rohkem graafikud edasi valmivad, seda lihtsam peaks olema neid vaadata. Mul on hetkel tunne, et äkki on hetkel käimas tõusulaine 4. osalaine. See tähendab, et peaks olema ees 5. tõusev osalaine. Kui alla võiks langeda see 4. laine? Üks aabitsatõde on, et see ei lähe kunagi 1. laine (minu arust siis oktoobri tõusu) sisse. Minu arust pole turud neid reegleid viimasel ajal nii täpselt jälginud. Pigem on probleem muidugi selles, et mina pole laineid õigesti määratlenud.
Igal juhul on oktoobri tipp 1290 oluline tase, millest allapoole minekul (samas USD üles ja EUR alla selle aasta tippe) läheb allapoole liikumine tõenäoliselt edasi.
Wednesday, November 2, 2011
Kas pikemas perspektiivis on üldse mõttekas mingis suunas liikumisele panustada?
Sellised hüpped, nagu 1. novembril 2011 Kreeka mõnes mõttes oodatavale ülbele avaldusele järgnevad, panevad mõtlema, et kas praeguses ebastabiilses olukorras on üldse mõistlik teha panuseid mingis suunas liikumisele. Samas on selge, et kogu turu liikumine tundub reaalajas volatiilsem, reageerides igasugustele uudistele. Kui vaadata samat perioodi hiljem ajaloolise graafiku pealt, siis paistab kõik kuidagi rahulikum, kõik liikumised tunduvad loogilisemad. Kui vaid oskaks reaalajas asju nii selge pilguga vaadata ...
Samas soomlase Lindströmi uue raamatuga seoses on väide, et buy and hold on vähemalt siiamaani ennast ära tasunud. Selge on muidugi see, et selle strateegia puhul on väga oluline, millal ka siseneda. Ilmselt oktoobri algul oli selleks ajalooliselt hea hetk. Eks lähitulevik näitab, ega Euroopa võlaprobleemid ei suuda väärata USA nõrka majanduse tõusu.
Samas soomlase Lindströmi uue raamatuga seoses on väide, et buy and hold on vähemalt siiamaani ennast ära tasunud. Selge on muidugi see, et selle strateegia puhul on väga oluline, millal ka siseneda. Ilmselt oktoobri algul oli selleks ajalooliselt hea hetk. Eks lähitulevik näitab, ega Euroopa võlaprobleemid ei suuda väärata USA nõrka majanduse tõusu.
Thursday, August 18, 2011
Võlakirjad pakuvad normaalset tootlust vaid siis, kui nende hind tõuseb
Viimane aeg on maailma turge mõjutanud USA riigivõlakirjade kallinemine ja raha nende alla minemine. See sai alguse positiivsest emotsioonist võlalae kokkuleppe sõlmimisel ja raha väljatulek Euroopa suuremate riikide võlakirjadest. Seda liikumist on raske lõpuni jälgida, sest EKP tegevuse tõttu ei kajastu raha väljatulek kohe samas mahus tootluse tõusuna, aga natuke ikka.
Praegu on siis olukord, milles võlakirjad on päris tugevalt kallinenud ja kõik, kes sinna raha mõned nädalald tagasi panid on korralikult võitnud. See tekitab soovi ka teistel sellest kasu saada.
Sellest kõigest tekib see probleem, et USA turul vaadatakse võlakirjade tootluse languse (või võlakirjade kõvera lamedamaks minemise) peale nagu kooliõpikust teada majanduskriisi tulekut prognoosivale märgile. Selline arvamus laiades massides on seetõttu ohtlik, et see on mõnes mõttes isetäituv ennustus - nii hakataksegi vähem töölisi palkama, vähem kulutama ja investeerima.
Siia tuleb veel lisada, et ameeriklased on teada enesekeskse maailmavaatega ja vähemalt laiale massile on mõistetamatu, kuidas Euroopa otsustajate saamatusest teravnev kriis nende turgusid mõjutab.
Tegelikult on meedia juba kuid jutustanud, kuidas kõik majandusnäitajad halvad on ja sellist meeleolu süvendanud. Tegelikult polnud veel hiljaaegu vastavad näitajad üldjuhul mitte halvemad kui eelmisel aastal samal ajal. Kui selline turgude vajumine jätkub, siis tuleb õige pea ka reaalne majandus sellele järgi.
Mis oleks siis abiks? Seda, et Euroopa riigijuhid mingi adekvaatse lahendusega välja tuleksid, ei maksa loota. Seni on loodetud maksumaksja raha raisates vaid asja venitada ja loota, et "äkki läheb üle". Suure tõenäosusega tullakse ikkagi varsti välja eurobondide lahendusega. See ei saa olema kaugeltki mõistlik ja kokkuvõttes tahetakse korralike riikide maksumaksjaid panna maksma vastutustundetute riikide lolluste eest. Turge rahustaks see muidugi sellest hoolimata, küsimus on, kas see enam USA turge tagasi pöörab.
Teine, äkki isegi põhjendatum, lootus on, et USA riigivõlakirjad kaotavad oma atraktiivsuse. Nimelt on kasum nendelt hea vaid lühiajaliselt, juhul kui nende hind samal ajal tõuseb. Vastasel juhul ollakse seotud väga pikaks ajaks olematu tootlusega varaga, millest kiiremal väljatulekul peab võtma vastu suure kaotuse. Kui siia kõrvale panna raha odavnemine ja kõige muu kallinemine, siis pole see üldse meeldiv perspektiiv. Kui sellest vaid massid aru saama hakkaks, sest traditsiooniline teadmine, et riigi võlakirjad on kindlad ja riskivabad instrumendid, on kõvasti juurdunud.
Teine küsimus tekib, et kuhu siis raha paigutada, kui see võlakirjadest välja võtta. Meedias on jutte, et osad USA pangad tahavad juba hoiustamise eest osadelt hoiustajatelt raha. Pankade puhul on ka nende pankroti risk. Jäävad järele väärismetallid ja ka praegu hoogsalt odavnevad aktsiad - teatud ettevõtted suudavad ilmselt igal juhul ka tulevikus raha toota ja sellega palju paremaid tootlusi näidata kui praegune 2-3% pikaajalistelt riigi võlakirjadelt.
Praegu on siis olukord, milles võlakirjad on päris tugevalt kallinenud ja kõik, kes sinna raha mõned nädalald tagasi panid on korralikult võitnud. See tekitab soovi ka teistel sellest kasu saada.
Sellest kõigest tekib see probleem, et USA turul vaadatakse võlakirjade tootluse languse (või võlakirjade kõvera lamedamaks minemise) peale nagu kooliõpikust teada majanduskriisi tulekut prognoosivale märgile. Selline arvamus laiades massides on seetõttu ohtlik, et see on mõnes mõttes isetäituv ennustus - nii hakataksegi vähem töölisi palkama, vähem kulutama ja investeerima.
Siia tuleb veel lisada, et ameeriklased on teada enesekeskse maailmavaatega ja vähemalt laiale massile on mõistetamatu, kuidas Euroopa otsustajate saamatusest teravnev kriis nende turgusid mõjutab.
Tegelikult on meedia juba kuid jutustanud, kuidas kõik majandusnäitajad halvad on ja sellist meeleolu süvendanud. Tegelikult polnud veel hiljaaegu vastavad näitajad üldjuhul mitte halvemad kui eelmisel aastal samal ajal. Kui selline turgude vajumine jätkub, siis tuleb õige pea ka reaalne majandus sellele järgi.
Mis oleks siis abiks? Seda, et Euroopa riigijuhid mingi adekvaatse lahendusega välja tuleksid, ei maksa loota. Seni on loodetud maksumaksja raha raisates vaid asja venitada ja loota, et "äkki läheb üle". Suure tõenäosusega tullakse ikkagi varsti välja eurobondide lahendusega. See ei saa olema kaugeltki mõistlik ja kokkuvõttes tahetakse korralike riikide maksumaksjaid panna maksma vastutustundetute riikide lolluste eest. Turge rahustaks see muidugi sellest hoolimata, küsimus on, kas see enam USA turge tagasi pöörab.
Teine, äkki isegi põhjendatum, lootus on, et USA riigivõlakirjad kaotavad oma atraktiivsuse. Nimelt on kasum nendelt hea vaid lühiajaliselt, juhul kui nende hind samal ajal tõuseb. Vastasel juhul ollakse seotud väga pikaks ajaks olematu tootlusega varaga, millest kiiremal väljatulekul peab võtma vastu suure kaotuse. Kui siia kõrvale panna raha odavnemine ja kõige muu kallinemine, siis pole see üldse meeldiv perspektiiv. Kui sellest vaid massid aru saama hakkaks, sest traditsiooniline teadmine, et riigi võlakirjad on kindlad ja riskivabad instrumendid, on kõvasti juurdunud.
Teine küsimus tekib, et kuhu siis raha paigutada, kui see võlakirjadest välja võtta. Meedias on jutte, et osad USA pangad tahavad juba hoiustamise eest osadelt hoiustajatelt raha. Pankade puhul on ka nende pankroti risk. Jäävad järele väärismetallid ja ka praegu hoogsalt odavnevad aktsiad - teatud ettevõtted suudavad ilmselt igal juhul ka tulevikus raha toota ja sellega palju paremaid tootlusi näidata kui praegune 2-3% pikaajalistelt riigi võlakirjadelt.
Wednesday, July 13, 2011
Positsioon USA võlakirjades
Täna võtsin lühikest positsiooni poole aastase ning kahe ja poole aastases perspektiivis. Tundub, et USA võlalae tõstmise või mitte tõstmise korral peaks võlakirjade hind mõlemal juhul langema. Ka siis, kui Fed neid ostis, ei olnud nende hind nii kõrge kui praegu. Pikemas perspektiivis peaks neil olema üks suund - odavamaks.
Loomulikult võib tulla Euroopast mõni järjekordne pankrotiuudis, kuid viskasin ise nalja, et kui homme ka Prantsusmaa pankrotti läheks, siis poole aasta pärast oleks minu see positsioon ilmselt ikka juba plussis.
Loomulikult võib tulla Euroopast mõni järjekordne pankrotiuudis, kuid viskasin ise nalja, et kui homme ka Prantsusmaa pankrotti läheks, siis poole aasta pärast oleks minu see positsioon ilmselt ikka juba plussis.
Friday, June 17, 2011
Automaatne kauplemine
Tänasest proovisin esimest korda live-kontol automaatset kauplemist. Valisin varaks EUR/CHF paari. CHF-i peetakse üldiselt küllaltki stabiilselt trendivaks valuutaks, EUR on praeguste võlakriiside valguses üles-alla liikuv - kui mingi aeg ei tule uudiseid, siis läheb kallimaks, kui tuleb uudiseid, siis odavamaks (muulaadseid uudiseid pole ju juba ammu tulnud).
Tänane päeva ei olnud ilmselt ideaalne päev automaatseks kauplemiseks, kuna oodati frangi intressi muutmise võimalikku otsust (tegelikult on ilmselt parem vist sellised päevad vahele jätta). Intess jäi muutmata, turg suhtus asja küllaltki rahulikult. Sellest hoolimata toimus paar järsku pööret, millele arvuti ei suuda päris piisava kiirusega reageerida. Sellest hoolimata, arvestades ka lahtist positsiooni, siis esimene päev plussis.
Kauplemiseks kasutan NinjaTraderit. Üldiselt saab programm küllatki standartsete koodijuppidega asjaga päris hästi hakkama. Jälgides turgu, on selge, et päris suurte kogustega kaubeldakse ka keerulisemate (kiiremate, standartseid rsitumisi ennetada püüdvate) algoritmide alusel. Ei oska hetkel öeldagi, kas ka NinjaTraderis on võimalik selliseid asju programmeerida. Võib-olla kasutavad suured tegijad ainult custom-rakendusi.
NinjaTraderist natuke veel niipalju, et dokumentatsioon ja support on natuke ühekülgsed - igal pool on samad näited. See tähendab, et teisi variante peab vähehaaval katsetama. Seda ei saa loomulikult teha live-kauplemisel. Kergelt on jäänud selline mulje, et progammi fännid on sellised programmeerimise fanaatikud, kes on nõus pikka aega simuleeritud kontol programmi siluma ja leidma lahendusi, kuidas midagi programmeerida. Samas peaks selle asja eesmärk olema ju kasumi teenimine, mitte keele katse-eksituse meetodil õppimine.
Tänane päeva ei olnud ilmselt ideaalne päev automaatseks kauplemiseks, kuna oodati frangi intressi muutmise võimalikku otsust (tegelikult on ilmselt parem vist sellised päevad vahele jätta). Intess jäi muutmata, turg suhtus asja küllaltki rahulikult. Sellest hoolimata toimus paar järsku pööret, millele arvuti ei suuda päris piisava kiirusega reageerida. Sellest hoolimata, arvestades ka lahtist positsiooni, siis esimene päev plussis.
Kauplemiseks kasutan NinjaTraderit. Üldiselt saab programm küllatki standartsete koodijuppidega asjaga päris hästi hakkama. Jälgides turgu, on selge, et päris suurte kogustega kaubeldakse ka keerulisemate (kiiremate, standartseid rsitumisi ennetada püüdvate) algoritmide alusel. Ei oska hetkel öeldagi, kas ka NinjaTraderis on võimalik selliseid asju programmeerida. Võib-olla kasutavad suured tegijad ainult custom-rakendusi.
NinjaTraderist natuke veel niipalju, et dokumentatsioon ja support on natuke ühekülgsed - igal pool on samad näited. See tähendab, et teisi variante peab vähehaaval katsetama. Seda ei saa loomulikult teha live-kauplemisel. Kergelt on jäänud selline mulje, et progammi fännid on sellised programmeerimise fanaatikud, kes on nõus pikka aega simuleeritud kontol programmi siluma ja leidma lahendusi, kuidas midagi programmeerida. Samas peaks selle asja eesmärk olema ju kasumi teenimine, mitte keele katse-eksituse meetodil õppimine.
Subscribe to:
Posts (Atom)


