Inflatsiooni mõõtmine

Viimaste aastate üks suurimaid müstikaid on see, et kuigi raha tuleb turule sadades miljardites juurde, on vähemalt riigi (siis USA) inflatsiooninäitajad küllaltki mõõdukad. Kas selle põhjuseks on kriisiaegne hindade (st. nõudluse) langemine või inflatsiooni arvestuse iseärasused. Selle kohta on päris palju kirjutatud. Täna sattus ette ka üks päris huvitav jutuke.

Jaapani sell-off

Juba mõnda aega on ärevus õhus seoses turgude küllaltki kalli olekuga ja oodatava intressitõusu kartusega (näiteks S&P bullish percentage graafik läks lamedaks veebruari keskpaigaks, peale seda on kergelt vajunud). Kas looduskatastroof Jaapanis ja sellele järgnema kippuv tuumakatastroof saab ajendiks turu tõsisele korrektsioonile?
Täna kukkus Jaapani turg üle 10%, Euroopa ja USA turud protsente. USA kukkumine jäi 1% lähedale vaid seepärast, et Fed võttis turge toetavalt sõna. Ka kogu meedia oli täis jutte ja statistikat, mis seletas, et sellisel sell-off'il müümine ja siis rahasse jäämine on statistiliselt selge kahjum. Kuid ega seda kiputa uskuma. Viimase paari aasta jooksul on kõnekäänuks turgudel: "don't fight the Fed" - see tähendab, et kui raha turule tuleb ja eriti sel ajal, kui see tuleb, ei ole mõtet langusele panustada. Täna öeldi Bloomberg'is välja ka väide, et selle seisukoha õigsuse osas on muutus tulemas, äkki juba on tulnudki. Kulla ja hõbeda hinna päris järsk langus tundub kuidagi viitavat sellele, et turg ikkagi ei usu Fed'i ja kardab intressitaseme tõusu.
Eks lähimad päevad näitavad, kas on tegemist kerge paanikahoo või suurema korrektsiooniga (ega ometi mitte W-ga, mille kartus on juba mõnda aega unustusse kadunud?).
Selged faktid on, et on tulemas intresside tõus, mida turgude probleemid ja avaliku sektori suured võlad vaid edasi lükkavad. Samas on ka fakt, et turule on tulnud palju lisaraha, mis raha käibekiiruse lisandudes vaid võimendust saab. Need on faktid, mida ei saa eitada. Samas: kas näiteks Saksa 20-ndate või Argentiina hilisemad hüperinflatsioonid tekitasid suure majandustõusu. Praegusel ajal on üheks halvaks teguriks lisaks tuumaenergia kartusele ka rahutused naftatootjates. Kuidagi kõhe on, et USA selles osas liiga pealtvaataja on, tundub, et nende president nagu naudib selliseid rahutusi (vihjaks siin tema enda radikaalsemale sotsialistlikule taustale, aga ka seosele islamiga). Kogu muu maailm ei ole rahul, kui USA liiga aktiivselt sekkub muu maailma arengutesse, kuid hetkel tekitab hirmu tema suur passiivsus. Äkki on lõpuks ka poliitikasse jõudmas reaalsus, et USA ei suuda enam majanduslikult täita seda rolli, mida peale II Maailmasõda täidetud on. See selleks, kuid kõige selle (rahutused naftatootjates, tuumaõnnetus) mõjul on tekkinud olukord, kus turgude allavajumisel nafta hind mitte ei lange (seega ei aita turge tõusule), vaid hoopis tõuseb.
Nagu ma juba eelnevas postis kirjutasin, on mulle intresside tõusu periood turgudel täiesti uus, seega ei oma ka palju kogemusi. Vaatame huviga, kuidas asi edasi liigub. Täna käidi välja, et turud on ka viimaste sündmuste (maavärin, rahutused) ajal liikunud ikkagi Fibonacci numbrite järgi, millel ei peaks kõige sellega ju mingit seost olema. Eks selles ongi turgude maagia. Proovin selles lähiajal lisa kirjutada.
Ida börsid avanesid selle jutu kirjutamise ajal kergelt ülespoole.