Turu krahhi ennustus

Tycoon Report saatis mõni aeg tagasi uudiskirja, milles Chris Rowe prognoosis, et on suur tõenäosus turukrahhi peatseks saabumiseks. Prognoosi aluseks on S&P kuude graafikul toimunud MACD ristumine septembis 2011. 15 aasta graafikul toimusid sellised ristumised 1998 (mida tema nimetab 90-ndate tegelikuks tipuks), märtsis 2000 ja oktoobris 2007.
2007. aastal oli Double Crossover MACD-l ja SlowStochasticul 1 kuu sees (SlowStochastic siis enne). 1998 ja 2000 ei olnud lõikumine nii selge. Ei olnud ka  mõlemi lõikumist koos, samuti polnud lõikumine nii terav (kui jooned lõikuvad lauge liikumise puhul, siis pole see vist nii määrav tuleviku osas). Samas oli 1998 ja 2000 SlowStochastic enamus aega üle 70-e ja 80-e. 2011 lõikus SlowStochastic juunis, mida arvestades MACD lõikumine septembris täidab veel levinud Double Crossoveri tingimuse. Samas tundub, et Double Crossover  on vähemalt kuude graafikul nõrgem, kui vahe on juba 3 kuud.
Enam-vähem analoogne liikumine on ka teistel suurtel indeksitel. Sellesse ennustusse võib uskuda või mitte, kuid igal juhul peaks sellistele asjadele tähelepanu pöörama. Paar positiivset näidet (ja ei ühtegi negatiivset) ei anna loomulikult 100%-list kindlust, kuid midagi olulist ütlevad ikka.

Kas ralli jätkub?

Tycoon Report'il tuli välja päris hea jutt, selle kohta, kas ja kuidas võiks ralli turgudel jätkuda.

Arvutite arengu mõju aktsiakauplemisele

The Economisti jutuke koos graafikuga, kuidas kauplemisaktiivsus kasvab samas tempos arvutite arvutusvõimsusega.

Kus maakleritel raha hoida

Viimase aja USA üks suuremaid uudiseid on maaklerfirma MF Global maksejõuetuks muutumine. Kaotasid ka kliendid. Kuidas said kliendid kaotada? Kogu aeg on ju räägitud, et maakleritel on oma raha ja klientide raha lahus. Kas see maaklerfirma rikkus siis seda reeglit? Alguses hakkas meedia kohe süüdistama, et klientide rahaga kaubeldi hoolega.
Eile jooksis läbi aga teine aspekt. Tegelikult on maaklerfirmade kontodel lisaks klientide väärtpaberitele ka suur hulk klientide raha, mis ootab soodsat hetke tehingusse minna. Seisva raha hoidmisega on maaklerfirmadel samad probleemid, mis mitmetel suurtel ettevõtetelgi. Raha pangas hoida on ühelt poolt küll likviidne kuid teisalt kaasneb sellega risk panga enda maksejõulisuse koha pealt. Kui kogu aeg on riikide võlakirju peetud riskivabaks, siis maaklerfirmad (nagu ka paljud suurfirmad) on võinud  hoida vaba raha riikide võlakirjades. Kui siis selles protsessis on mindud natuke ahneks ja pandud raha liiga riskiste võlakirjade alla, ongi õnnetus käes.
Siit tekib järjekordselt raske küsimus - kus on üldse ohutu raha hoida?

Kas 2008. aasta kordus

Mõned nädalad tagasi oli Bloombergi härrasmees, kes kinnitas, et see aasta kulgeb tehniliste näitajate järgi 2008. aasta kordusena. Aasta-siseselt oleks nagu pooleaastane nihe.

Olen ise selliste seoste osas kergelt skeptiline. Ise pole suutnud ka näha mingitelt graafikutelt neid sarnaseid jooni (võib-olla pole piisavalt hästi otsinud). 

Kui see seos paika peab, siis augusti Itaalia kriis oleks vaste 2008. aasta märtsi Bear Sternsile. Millele järgnes veel pool aastat vahelduvat optimismi ja pessimismi, enne kui turud septembris täielikult kokku kukkusid.
Kui sellesse võrdlusesse isegi täiesti ei usu, tuleb sellise võimalusega kindlasti arvestada.

Kas pikemas perspektiivis on üldse mõttekas mingis suunas liikumisele panustada?

Sellised hüpped, nagu 1. novembril 2011 Kreeka mõnes mõttes oodatavale ülbele avaldusele järgnevad, panevad mõtlema, et kas praeguses ebastabiilses olukorras on üldse mõistlik teha panuseid mingis suunas liikumisele. Samas on selge, et kogu turu liikumine tundub reaalajas volatiilsem, reageerides igasugustele uudistele. Kui vaadata samat perioodi hiljem ajaloolise graafiku pealt, siis paistab kõik kuidagi rahulikum, kõik liikumised tunduvad loogilisemad. Kui vaid oskaks reaalajas asju nii selge pilguga vaadata ...
Samas soomlase Lindströmi uue raamatuga seoses on väide, et buy and hold on vähemalt siiamaani ennast ära tasunud. Selge on muidugi see, et selle strateegia puhul on väga oluline, millal ka siseneda. Ilmselt oktoobri algul oli selleks ajalooliselt hea hetk. Eks lähitulevik näitab, ega Euroopa võlaprobleemid ei suuda väärata USA nõrka majanduse tõusu.

Indeksitel Double Crossover

2-l suurel indeksil S&P500-l ja DowJonesil oli eelmine nädala lõpp nädala graafikutel Double Crossover. Nasdaqil midagi täpset sarnast pole, kuid see indeks on kerkinud juba enne "lainetades". Double Crossover on SlowStochasticsi ristumine mitteüleostetud piirkonnas, kui seda kinnitab mõne perioodi jooksul ka MACD ristumine. Seda signaali ei teki eriti tihti, kuid seda loetakse küllalt usaldusväärseks trendi alguse näitajaks. Nädala graafikutel oli eelmine selline hetk 2009 märtsis.

Kreeka võlakirjade vahetamisest

Euroopa riigijuhid kuulutasid suure innustusega välja Kreeka võlakirjade vahetamise teiste vastu, mida tagab (või annab päris välja) EFSF. Seeläbi oleks võimalus saada endale tunduvalt turvalisem võlakiri. Miinus peab ka asjal olema: nominaalis saab uusi võlakirju pooe vähem.
Kujutame nüüd ette olukorda, kus suure rahakotiga spekulant ostab märgatava koguse võlakirju natuke kallimalt, s.t. üle 50% nominaalist. Samas ostab ta kokku ka stabiilsemas olukorras odavnevaid CDS-e. Ostude suhe peaks olema selline, et ainult võlakirjade lunastamine tooks spekulandile plussi, samas ka CDS-i rakendumine. Siis võiks natuke aega intressi võtta ja Kreeka käest raha tagasi nõudma hakkama. Kasum peaks tulema igal juhul. Küsimus on vaid: kas kellelgi on nii palju raha ja aega selelga tegeleda?

Kõvad kukkumised võivad automaatkauplemise jaoks head olla

Viimased paar kuud on võideldud, et saada automaatset kauplemist stabiilselt tööle. Eestis on probleemiks stabiilse interneti olemasolu. Interactive Brokersi (IB) programm kipub siin pea kõigi ühenduste taga kinni jooksma. Samas Soomes sai augusti kuus lastud kauplemisprogrammil virtuaalmasinas Mac'i notes terve nädal ilma probleemideta töötada. Internetiühenduseks oli mobiilse interneti prepaid kaart.
IB puhul on teine "õnnetus" veel see, et seal on igal juhul määratud automaatse programmi sulgumise aeg - seetõttu peab vähemalt 2x ööpäevas muutma sulgumise kellaaega. Selle kohta on küll otsitud igasuguseid lahendusi, kuid mul pole nende suhtes lõplikku kindlust.
Praeguseks lahenduseks on sünkroonse internetiühenduse taga töötav masin, millele saab igast kohast (Win. Mac, Linux) sisse logida, vaadata, mis toimub ja vajalike aegu muuta.
Viimased paar päeva on olnud minu kauplemisvara hõbeda puhul meeletu kukkumine. Statistika ütleb, et sellist langust pole 84. aastast peale olnud. Minu õnneks oli minu algoritm selle languse puhul õigel pool turgu, seega täna õhtuse seisuga, arvestades isegi lõpus toimunud väikest rahunemist, oli kasum ühe futuuri pealt ca $43,000. Eks edaspidise osas on teises suunas liikumise riskid, kuid loodame, et ka selle pealt saab teenida.

Võlakirjadel moodustumas "bearish evening star"

Erinevatel võlakirjadel on võimalikul moodustumisel bearish evening star. See vajaks reedel, 19-ndal, veel allapoole gap'ivat langevat küünalt.
Saab näha!

Võlakirjad pakuvad normaalset tootlust vaid siis, kui nende hind tõuseb

Viimane aeg on maailma turge mõjutanud USA riigivõlakirjade kallinemine ja raha nende alla minemine. See sai alguse positiivsest emotsioonist võlalae kokkuleppe sõlmimisel ja raha väljatulek Euroopa suuremate riikide võlakirjadest. Seda liikumist on raske lõpuni jälgida, sest EKP tegevuse tõttu ei kajastu raha väljatulek kohe samas mahus tootluse tõusuna, aga natuke ikka.
Praegu on siis olukord, milles võlakirjad on päris tugevalt kallinenud ja kõik, kes sinna raha mõned nädalald tagasi panid on korralikult võitnud. See tekitab soovi ka teistel sellest kasu saada.
Sellest kõigest tekib see probleem, et USA turul vaadatakse võlakirjade tootluse languse (või võlakirjade kõvera lamedamaks minemise) peale nagu kooliõpikust teada majanduskriisi tulekut prognoosivale märgile. Selline arvamus laiades massides on seetõttu ohtlik, et see on mõnes mõttes isetäituv ennustus - nii hakataksegi vähem töölisi palkama, vähem kulutama ja investeerima.
Siia tuleb veel lisada, et ameeriklased on teada enesekeskse maailmavaatega ja vähemalt laiale massile on mõistetamatu, kuidas Euroopa otsustajate saamatusest teravnev kriis nende turgusid mõjutab.
Tegelikult on meedia juba kuid jutustanud, kuidas kõik majandusnäitajad halvad on ja sellist meeleolu süvendanud. Tegelikult polnud veel hiljaaegu vastavad näitajad üldjuhul mitte halvemad kui eelmisel aastal samal ajal. Kui selline turgude vajumine jätkub, siis tuleb õige pea ka reaalne majandus sellele järgi.
Mis oleks siis abiks? Seda, et Euroopa riigijuhid mingi adekvaatse lahendusega välja tuleksid, ei maksa loota. Seni on loodetud maksumaksja raha raisates vaid asja venitada ja loota, et "äkki läheb üle". Suure tõenäosusega tullakse ikkagi varsti välja eurobondide lahendusega. See ei saa olema kaugeltki mõistlik ja kokkuvõttes tahetakse korralike riikide maksumaksjaid panna maksma vastutustundetute riikide lolluste eest. Turge rahustaks see muidugi sellest hoolimata, küsimus on, kas see enam USA turge tagasi pöörab.
Teine, äkki isegi põhjendatum, lootus on, et USA riigivõlakirjad kaotavad oma atraktiivsuse. Nimelt on kasum nendelt hea vaid lühiajaliselt, juhul kui nende hind samal ajal tõuseb. Vastasel juhul ollakse seotud väga pikaks ajaks olematu tootlusega varaga, millest kiiremal väljatulekul peab võtma vastu suure kaotuse. Kui siia kõrvale panna raha odavnemine ja kõige muu kallinemine, siis pole see üldse meeldiv perspektiiv. Kui sellest vaid massid aru saama hakkaks, sest traditsiooniline teadmine, et riigi võlakirjad on kindlad ja riskivabad instrumendid, on kõvasti juurdunud.
Teine küsimus tekib, et kuhu siis raha paigutada, kui see võlakirjadest välja võtta. Meedias on jutte, et osad USA pangad tahavad juba hoiustamise eest osadelt hoiustajatelt raha. Pankade puhul on ka nende pankroti risk. Jäävad järele väärismetallid ja ka praegu hoogsalt odavnevad aktsiad - teatud ettevõtted suudavad ilmselt igal juhul ka tulevikus raha toota ja sellega palju paremaid tootlusi näidata kui praegune 2-3% pikaajalistelt riigi võlakirjadelt.

Fed on ikka turul

Kuigi suur programm - QE2 - on läbi, on Fed ikka turul toimetamas. Alles eile osteti mitme miljardi eest võlakirju. Loomulikult tõstab see õhukesel turul nende hindu (hetkel pole veel ka riiki võlakirju müümas).
Fed mõtleb ilmselt nii, et majandusuudised pole kõige paremad, toetame veel turgu.
Paljud turuosalised ja muidu inimesed mõtlevad aga nii, et uudised on halvad, seepärast lähevad ka aktsiahinnad allapoole. See vähendab nii tarbijate kui ettevõtjate kindlust tuleviku suhtes.
Kas siis lisaraha aitab majandust elavdada? Väga kahtlane, kuna kõigi uudiste järgi on nii üksikisikutel kui ka ettevõtetel väga palju seisvat raha. Seega majanduse paigalseisu põhjuseks pole mitte raha puudus, vaid ebakindlus tuleviku suhtes. Selline ebakindlus sunnib ettevõtteid kõiki arenguplaane edasi lükkama. Ajaloost on pea eranditult näha, et kontrollimatu raha juurdevool tekitab majanduses probleem, mitte ei lahenda neid.
Enda positsioon on võlakirjade suhtes lühike - osade optsioonide ostmise order täideti alles eile. Arvestus on, et kui ka riik tuleb võlakirju müüma, siis peaks nende hind alla minema - kui Fed selle vastu tegutseb, siis tuleb õige pea juba kõrvalt inflatsioon peale. Praegusel hetkel tundub küll, et maailmas on vaid üks vara, mida peetakse piisavalt turvaliseks - need on USA võlakirjad.

Automaatne kauplemine 2

Raha hinna muutmisele orienteeritud kauplemisel kirjutasin eelmises postis, et hea on näiteks CHF - kuna ta on suhteliselt stabiilne ja ühtlaselt trendiv. Valuutapaaris on aga alati kaks riiki oma uudiste ja arengutega, kokkuvõttes ikkagi päris palju kõikumisi. Püüdes seda veel rahulikumaks saada, võiks äkki üks olla väärismetall nagu hõbe. Viimane nädal oli hõbeda jaoks päris hea. Sisuliselt ilma võimenduseta oli võimalik ca 5% tulu teenida.

Positsioon USA võlakirjades

Täna võtsin lühikest positsiooni poole aastase ning kahe ja poole aastases perspektiivis. Tundub, et USA võlalae tõstmise või mitte tõstmise korral peaks võlakirjade hind mõlemal juhul langema. Ka siis, kui Fed neid ostis, ei olnud nende hind nii kõrge kui praegu. Pikemas perspektiivis peaks neil olema üks suund - odavamaks.
Loomulikult võib tulla Euroopast mõni järjekordne pankrotiuudis, kuid viskasin ise nalja, et kui homme ka Prantsusmaa pankrotti läheks, siis poole aasta pärast oleks minu see positsioon ilmselt ikka juba plussis.

Automaatne kauplemine

Tänasest proovisin esimest korda live-kontol automaatset kauplemist. Valisin varaks EUR/CHF paari. CHF-i peetakse üldiselt küllaltki stabiilselt trendivaks valuutaks, EUR on praeguste võlakriiside valguses üles-alla liikuv - kui mingi aeg ei tule uudiseid, siis läheb kallimaks, kui tuleb uudiseid, siis odavamaks (muulaadseid uudiseid pole ju juba ammu tulnud).
Tänane päeva ei olnud ilmselt ideaalne päev automaatseks kauplemiseks, kuna oodati frangi intressi muutmise võimalikku otsust (tegelikult on ilmselt parem vist sellised päevad vahele jätta). Intess jäi muutmata, turg suhtus asja küllaltki rahulikult. Sellest hoolimata toimus paar järsku pööret, millele arvuti ei suuda päris piisava kiirusega reageerida. Sellest hoolimata, arvestades ka lahtist positsiooni, siis esimene päev plussis.
Kauplemiseks kasutan NinjaTraderit. Üldiselt saab programm küllatki standartsete koodijuppidega asjaga päris hästi hakkama. Jälgides turgu, on selge, et päris suurte kogustega kaubeldakse ka keerulisemate (kiiremate, standartseid rsitumisi ennetada püüdvate) algoritmide alusel. Ei oska hetkel öeldagi, kas ka NinjaTraderis on võimalik selliseid asju programmeerida. Võib-olla kasutavad suured tegijad ainult custom-rakendusi.
NinjaTraderist natuke veel niipalju, et dokumentatsioon ja support on natuke ühekülgsed - igal pool on samad näited. See tähendab, et teisi variante peab vähehaaval katsetama. Seda ei saa loomulikult teha live-kauplemisel. Kergelt on jäänud selline mulje, et progammi fännid on sellised programmeerimise fanaatikud, kes on nõus pikka aega simuleeritud kontol programmi siluma ja leidma lahendusi, kuidas midagi programmeerida. Samas peaks selle asja eesmärk olema ju kasumi teenimine, mitte keele katse-eksituse meetodil õppimine.

Krahh hõbedaga

Eile õhtul, peale futuuridega kauplemise alustamist, kukkus hõbeda hind umbes $48 pealt $42 peale. Põhjenduseks toodi nii kõrget hõbeda hinda, kui Bin Ladeni tapmist.
Tegelikult tundub põhiliseks põhjuseks olevat hõbedafutuuride võimendust reguleeriva margin'i tõstmine ca 10% võrra.
See hetk saabus meie ajas kell 1.00 öösel, kui futuurikauplemine algas. Samal ajal ei olnud ilmselt keegi Euroopas arvuti taga, aktiivsemalt olid kauplemisega tegelemas vaid inimesed Aasias. Üldjuhul teatavad maaklerid probleemidest võimendusega kliendile, andes aega ca veerand tundi probleemi lahendamiseks - siis pannakse positsioonid müüki. Sellise automaatse müügi puhul ongi hinnalangus, eriti "õhukese" turu puhul, "kontrollimatu".
Mida näitab selline probleem võimendusega? Näitab seda, et kaubeldakse ikka meeletu võimendusega: tagatis on ca $10,000 ja futuuri hind oli tipus juba pea $250,000. Seega pea 25-kordne võimendus. Kellel olid positsioonid natukenegi väiksema võimendusega, neil probleeme ei tekkinud. Sellest võibki järeldada vaid ühte: futuuridega kauplemisel on võimendused ikka meeletud, sellest ka suur volatiilsus (nii lühiajaline kui pikaajalie nn. spekulatiivne hinnatõus).

Minu investeerimis- ja kauplemispoliitika

Viimase aasta jooksul olen põhiliselt olnud vaid swingtrader. Tootlus on siis. kui tegelen asjaga, olnud OK, kuid siis kui ei tegele, seisab raha niisama kontol, selgelt trendis toimuv liikumine on jäänud kasutamata.
Eriti nüüd, kui natuke backtest'imisega sõprust sobitan, tundub, et mitmed pikaajalisi (pool kuni paar aastat) trende järgivad strateegiad, millest olen päris palju lugenud, vääriks ka osa portfelli osas kasutusele võtta. Tuleb need lihtsalt üle testida ja äkki natuke turvalisemaks teha, siis võivad nad päris turvaliselt töötada. Minu arvamus on, et turud on osalt kerge ligipääsu tõttu jaeinvestoritele ja teiselt poolt suurte välismõjude (näiteks QE) tõttu muutunud selliseks, et nad võivad kiiremini pöörata. Seega paljud mudelid, mis pika ajaloo peale hästi töötavad, tahavad äkki natuke "kiiremaks" tuunimist. Või/ja tuleb siis äkki teatud hetkel strateegia reeglite suhtes erandeid teha. Loomulikult peab arvestama, et viimased 3-4 aastat on turud olnud ühte või teist pidi väga trendivad, nüüd võib mingil ajal selles osas muutus tulla.
Eelneva tulemusel tundub, et portfelli võiks ca pooleks jagada - pool pikemaajaliste strateegiatega investeerimiseks ja pool lühemajalise perspektiiviga kauplemiseks. Paljud inimesed on soovitanud, et selliseks juhuks oleks lihtne kahte erinevat kontot kasutada, kuid vähemalt algul tundub, et mingi matemaatikaga ja distsipliiniga peaks ka samal kontol kahte asja teha saama.

Metastock

Püüdes oma kauplemis- ja investeerimisotsuseid professionaalsemaks muuta, võtsin kasutusele analüüsiprogrammi Metastock.
Ühelt poolt on see lisakulu, kuid teiselt poolt pakub see Advisorit ja System Testerit, mida kauplemisprogrammides (TOS ja IB) pole. Advisor pakub igasuguste näitajate järgi näiteks ostu- ka müügisignaale. On võimalik osta juurde ka lisamooduleid, milles on siis vist veel paremad võimalused. Steve Nison'i candlestick'ide lisa plaanin vähemalt osta - tema tegemistest ja candlestick'idest on jäänud küllalt hea mulje.
Programmist on kahetised muljed - ühelt poolt on päris palju huvitavaid võimalusi, teiselt poolt vahepeal nagu mõned asjad ei tööta. Viimast just QuoteCenter'i real-time omaduste puhul, mille ka ostsin osadele börsidele, aga mis vahepeal tundub mitte töötavat. Äkki on asi veel selles, et pole piisavalt kogemusi ja oskusi. Teine asi, mis vähemalt esmaselt tundus kahtlane: graafikul toimuvad sündmused ja nende pealt näidatud ostu-müügi signaalid ei lähe mõnel sisseehitatud strateegial päris kokku. Äkki on ka tegemist ebatäpselt koostatud testimise tingimustega, peab ise proovima ja siis saab midagi kindlamat öelda.
Üks huvitav omadus kohalikule investorile. Kuna väärtpaberi hinna ja käibe infot on võimalik infot importida, siis on võimalik seda võtta näiteks Tallinna börsilt, kustutada ülealused read ja tulbad ning tõsta Metastock'i. Siis saab nende andmete pealt luua erinevaid graafikuid erinevate indikaatoritega. Meil on küll palju räägitud, et kohalik turg ei allu tehnilisele analüüsile üldse, kuid julgeks siin vastu vaielda. Mingite mööndustega näeb huvitavat infot just momentum'i indikaatoritest. Keskmistega on lugu halvem - tulevad sisse mingid imelikud hüpped, tundub, et meie börsilt saadud andmed pole äkki päris kvaliteetsed (äkki sees tühjasid päevasid või muud).
Igal juhul tasub vaadata ja proovida.

Inflatsiooni mõõtmine

Viimaste aastate üks suurimaid müstikaid on see, et kuigi raha tuleb turule sadades miljardites juurde, on vähemalt riigi (siis USA) inflatsiooninäitajad küllaltki mõõdukad. Kas selle põhjuseks on kriisiaegne hindade (st. nõudluse) langemine või inflatsiooni arvestuse iseärasused. Selle kohta on päris palju kirjutatud. Täna sattus ette ka üks päris huvitav jutuke.

Jaapani sell-off

Juba mõnda aega on ärevus õhus seoses turgude küllaltki kalli olekuga ja oodatava intressitõusu kartusega (näiteks S&P bullish percentage graafik läks lamedaks veebruari keskpaigaks, peale seda on kergelt vajunud). Kas looduskatastroof Jaapanis ja sellele järgnema kippuv tuumakatastroof saab ajendiks turu tõsisele korrektsioonile?
Täna kukkus Jaapani turg üle 10%, Euroopa ja USA turud protsente. USA kukkumine jäi 1% lähedale vaid seepärast, et Fed võttis turge toetavalt sõna. Ka kogu meedia oli täis jutte ja statistikat, mis seletas, et sellisel sell-off'il müümine ja siis rahasse jäämine on statistiliselt selge kahjum. Kuid ega seda kiputa uskuma. Viimase paari aasta jooksul on kõnekäänuks turgudel: "don't fight the Fed" - see tähendab, et kui raha turule tuleb ja eriti sel ajal, kui see tuleb, ei ole mõtet langusele panustada. Täna öeldi Bloomberg'is välja ka väide, et selle seisukoha õigsuse osas on muutus tulemas, äkki juba on tulnudki. Kulla ja hõbeda hinna päris järsk langus tundub kuidagi viitavat sellele, et turg ikkagi ei usu Fed'i ja kardab intressitaseme tõusu.
Eks lähimad päevad näitavad, kas on tegemist kerge paanikahoo või suurema korrektsiooniga (ega ometi mitte W-ga, mille kartus on juba mõnda aega unustusse kadunud?).
Selged faktid on, et on tulemas intresside tõus, mida turgude probleemid ja avaliku sektori suured võlad vaid edasi lükkavad. Samas on ka fakt, et turule on tulnud palju lisaraha, mis raha käibekiiruse lisandudes vaid võimendust saab. Need on faktid, mida ei saa eitada. Samas: kas näiteks Saksa 20-ndate või Argentiina hilisemad hüperinflatsioonid tekitasid suure majandustõusu. Praegusel ajal on üheks halvaks teguriks lisaks tuumaenergia kartusele ka rahutused naftatootjates. Kuidagi kõhe on, et USA selles osas liiga pealtvaataja on, tundub, et nende president nagu naudib selliseid rahutusi (vihjaks siin tema enda radikaalsemale sotsialistlikule taustale, aga ka seosele islamiga). Kogu muu maailm ei ole rahul, kui USA liiga aktiivselt sekkub muu maailma arengutesse, kuid hetkel tekitab hirmu tema suur passiivsus. Äkki on lõpuks ka poliitikasse jõudmas reaalsus, et USA ei suuda enam majanduslikult täita seda rolli, mida peale II Maailmasõda täidetud on. See selleks, kuid kõige selle (rahutused naftatootjates, tuumaõnnetus) mõjul on tekkinud olukord, kus turgude allavajumisel nafta hind mitte ei lange (seega ei aita turge tõusule), vaid hoopis tõuseb.
Nagu ma juba eelnevas postis kirjutasin, on mulle intresside tõusu periood turgudel täiesti uus, seega ei oma ka palju kogemusi. Vaatame huviga, kuidas asi edasi liigub. Täna käidi välja, et turud on ka viimaste sündmuste (maavärin, rahutused) ajal liikunud ikkagi Fibonacci numbrite järgi, millel ei peaks kõige sellega ju mingit seost olema. Eks selles ongi turgude maagia. Proovin selles lähiajal lisa kirjutada.
Ida börsid avanesid selle jutu kirjutamise ajal kergelt ülespoole.

Head 2011 investeerimisaastat

Head uut aastat, veel nii hilja, sest see aasta pole veel ühtegi tehingut teinud.
Eesti turul polnud eelmine aasta veel see, mis lootsin - mõned varad küll tõusid, kuid mõned mitte. See viimane käib Nordeconi kohta, milles on proportsionaalselt liiga suur positsioon, ning mis seedis jätkuvalt oma tobedaid minevikutehinguid - loodame, et sellega on ühele poole saadud ja tulevikus ollakse targem.
USA turg oli edukam: Interactive Brokers näitab ajaga kaalutud tootluseks üle 200%.
Samas, ega kõik päevad pole vennad. Selle aasta iseloomustajaks saab ilmselt olema kõigi varade, eelkõige toorainete, ülespoole pürgimine, millele vastukaaluks hakkavad intressid rohkem ülespoole liikuma. Vähemalt minul isiklikult sellise turu osas kogemus puudub.
Eelmisel aastal leidsin endale vist praegusel hetkel parima kauplemismudeli - olla postsioonis mõned päevad, püüdes tabada trendi ja selle tugevust. See on ilmselt parim, arvestades, et täispäeva arvuti taga ei istu. Kuna ka päris iga päev ei jõua turgu jälgida ja analüüsida, siis omakorda on parem neil hetkedel "rahas" olla - muidu kipub igasugu üllatusi juhtuma.
See aasta ei tule siis tervikuna nii trendiv, lainetamist tuleb rohkem. Sellest aru saada on paras väljakutse.

- Posted using BlogPress from my iPhone