Viimasel ajal on USA riigivõlakirjade tootlus väga alla läinud (hind üles). See tundub olukorras, mil raha turule juurde tuleb, küllaltki ebaloomulik, loogiline oleks oodata intressitasemete tõusu.
Täna oli üleval näiteks lugu, mis soovitab riigivõlakirju lühikeseks müüa.
Asi nende võlakirjadega pole tegelikult üldsegi nii ühene. Selgelt on praegune võlakirjade hinna tõus tingitud muude varade nõrgast hinnaliikumisest - ei riskita minna sisse muudesse varadesse ja võetakse vahepeal tulu võlakirjadest. Siin peab pöörama tähelepanu sõnale "vahepeal" - kui intressitase või aktsiate hinna tase tõuseb, siis on võlakirjade hinna langus nii kiire, et võib tekkida midagi short squeeze'i moodi.
Kuidas siis USA võlgu elab ja seejuures intress riigivõlakirjadele langeb? Kui Eesti riik laenaks oma äraelamiseks raha, siis riigivõlakirjade intress tõuseks väga kiiresti. Mehhanism on selline, et suure osa turule paisatavast likviidsusest paneb Föderaalreserv sinna riigivõlakirju ostes - see hoiab nende hinda üleval (seega oodatavat tootlust madalal).
Seega väga kiirelt üleval soovitatud tehingusse vast minna ei tasu, kuigi viimastel päevadel on yield natuke ülespoole "värisenud". Kindlasti esimene võlakirjade hinna langus tekib hetkel, kui muude varade hind pöördub ülespoole (tänast hüpet üles ei tasu veel kindla ülespoole suundumusena võtta, kuigi selgelt õige pea sinnapoole minnakse). Siis tuleb nii mõnigi investor võlakirjadest välja ja paneb raha aktsiatesse.
Teine languse hüpe (ma arvan, et need ei tule korraga) tuleb siis, kui majandus hakkab nii palju paranema, et raha võimendus majanduses ja koos sellega inflatsioon, kasvab. Föderaalreserv ei saa enam nii ekspansiivselt käituda, võib-olla peab isegi raha mahtu turul vähendada üritama, koos sellega ka intresse tõstma.
Seega võlakirju lühikeseks müüa on veel vast vara, kuid, eriti konservatiivsemad investeerijad, võiks pikast positsioonist juba väljuda küll (tegelikult konservatiimsemad, võõra raha, investorid ei peaks praeguselt hinnatasemelt nendesse võlakirjadesse üldse investeerima - muidu on jälle aastaaruannetest lugeda, kuidas pensionivara vähenes).
Küsitavus on selle asja puhul muidugi USA rahapoliitikas ja Föderaalreservi investeerimispoliitikas.
Seletus: kriisi põhjas on ühelt poolt stabiilsusele kasuks,kui raha turule juurde pannakse ja sellega kriisi teravust tasandatakse. Kui raha viia turule odavate varade ostmisega, siis ,arvestades Föderaalreservi põhimõtteliselt põhjatut rahakotti, on selline investeerimistegevus küllaltki kasumlik. Kui ostetakse aga varasid, mis on selgelt ülehinnatud, on tegemist küllaltki kahtlase tegevusega, mille ainsaks eesmärgiks saab olla mingite poliitiliste eesmärkide täitmine.
