Pikemaajaline tootlus

Sattusin arutama eile pensioni(reformide) teemadel. Käisin välja üldise seisukoha, et suurt vahet ei ole, kuidas seda potti jaotatakse, või kus sambad elavad (kasvavad?). Mulle on mällu jäänud internetipangas käikudest, et II sammast on kogunenud pea olematu summa. Ja seda hoolimata sellest, et olen selle programmiga liitunud juba ammu ning ka palk pole mul kaugeltki kõige väiksem.  Kui mu käest küsitakse, et millist fondi pean ma kõige paremaks II samba jaoks, siis vastan, et ma ei ole seda fondi valinud mitte tootlikkuse lootuse järgi, vaid olen leidnud, et teenustasud sellelt võiksid vähemalt Eestisse jääda. Umbes nii, nagu üksikisiku tulumaksuga: kui maksma peab nagunii, siis võib valida vähemalt valla, mis sellega kõige mõistlikumalt ringi käib.
Pensionitega unustatakse ära see põhiline: jõukust peab enne teenima, siis hakkab mingitki tähtsust omama selle ümberjagamine. Nii kaua, kui valdav enamus jääb uskuma, et tulumaksuvabaduse piiri muutmisega lisaks tulevad kümned eurod panevad neid sama hästi elama, kui naaberrahvad, kes tuhandeid rohkem teenivad, siis ongi meie rahvale määratud vaesuses vireleda.
Peale üldist pensionite juttu otsustasin vaadata, kuidas mu oma portfell numbrites pensionifondidega võrreldes liikunud on - vähe on vähe ja tunne on tunne, kuid numbrid näitavad reaalsust.
Olen oma erinevate kontode seisud pannud kirja iganädalaselt alates 2014. aasta keskpaigast. Enne jälgisin põhiliselt tootlust (selle liikuvat keskmist), üle-eelmine aasta panin kuude tabelile peale ka Sharpe ratio arvutuse, et näha (halba) tootlust suhtes liikumiste suurusesse. Eelmise aasta lõpul lugesin Alex Elderi õpetust, et kasulik on jälgida ka equity üldist muutumist. Siis on näha, kui trendina midagi valesti tehakse. Lihtne ju - kas pole! Kuna ma kasutan maaklerite juures olevaid kontosid kui likviiduse hoidmise kohta, siis toimub seal ka raha edasi-tagasi liikumine. Seetõttu otsustasin arvutada iganädalase  "osaku väärtuse". Algas siis ühest ning suureneb (väheneb) iga nädal kordaja, mis saadakse jagades nädala alguse vara mahu ja nädala kasumi summa nädala alguse vara mahuga, jagu.

Eelmise aasta keskelt on vajumine põhiliselt seetõttu, et pikaajalisteks positsioonideks olevate väärismetallide hinnad on korrigeerunud. Mõned vead tegin sel perioodil ka, samas osast metallide langusest olin ma väljas. Raske on hinnata mu otsust, et ma ei kauple korrektsiooni, välja arvatud juhtudel, kui näen selget lühiajalist languse set-up'i. Ühelt poolt olen näinud, et languse ajal pole ka kõige paremad analüütikud suutnud väga hästi reaalajas asju analüüsida, teiselt poolt on mitmed minu poolt juba ammu kasutatavad indikaatorid andnud signaale, mida ma juba ammu pole jälginud (ja mis oleks võimaldanud paremaid otsuseid teha). Ei tea, igal juhul on palju õpitud. Selline graafik natuke lohutab, et trend on üles, langusele seletus. Häiriv on selle sarnasus Elliott'i impulsslainega, mille W5 oleks nagu hakkamas. Teada on, et laineteoorias järgneb 5-le trendivale lainele 3 korrigeeruvat - seda oma portfellis näha küll ei tahaks.

Veebis saab teha võrdluse pensionifondidele samale ajale. Valisin välja parimad tegijad. See veebileht ei taha eraldi pilti välja anda, seepärast ei saa seda siia kergelt lisada (äkki põhjusega?). Üldiselt on teemaks seal, kes on saanud selle ajaga plussiks 10%, kes 15%. Mina olen oma graafikul rahulolematu selle pärast, et vajus allapoole 3 korra.

Mõtted, mis tulevad pähe nende tootlustega seoses:
Probleem ei ole niivõrd tegijates, kui  regulatsioonides, mis sunnivad ja motiveerivad ebaefektiivselt tegutsema.
Samalt viidatud härralt üks tarkus:

If you follow five stocks, your research will he deeper and results better than if you follow 50. If you use five indicators, you'll get more mileage out of them than out of 25. You can always expand later, once you make steady profits.

Alexander Elder. Come Into My Trading Room: A Complete Guide to Trading (Wiley Trading)

Seadusandlus sunnib aga lausa teistmoodi tegutsema. Mina oma tegevuses püüan olla selles etapis "later", kuigi tunnen, et jälgimise sügavus ja õigeaegne sündmuste märkamine kipuvad kannatama.

Mida turud praegu teevad?
Reedel tegi järsu hüppe hõbe. Kõigil lõi peast läbi, et "nüüd ongi korrektsiooniga kõik". See võib ka nii olla, kuid teiste varade "leigus" samal ajal ning seni veel ülesse olev 3 lainet lubavad arvata, et see oli alles B-laine, millele järgneb alla C-laine.
Kui aga hõbe ja ka kullatootjad GDX lähevad läbi selles jaanuaris tehtud tippude, siis on väga suure tõenäosusega "sõit alanud". Aga kuhu? Panen siia GDX-i päevade graafiku. Standartne tõus lainel 3 on 1.618 tase (siin ca $50). Aeg on rohkem määramatum, kuid orientiiriks võib võtta, et kolmas laine on sama pikk ajas, kui 1 ja 2 kokku (see võib muidugi kordades erineda).

Aasta 2015

Vaatasin detsembri algul selle blogi kirjelduseks kirjutatud selgitust, kus domineerib määratlus "algaja investeerija".  Mõtlesin, et kas olen enam nii algaja: üht-teist juba mõistan ning on tekkinud tunne, et suudan erinevatel turgudel ka raha teenida.
Aasta lõpus aga jään oma suhtumises sama määratluse juurde. Miks?
Panen endale eelmise aasta tegevuse hindeks 5-ballisel skaalal 3. Seda põhiliselt selle pärast, et sai ikkagi kasumit teenitud. Ma arvan, et tegevus oleks väärt hinnet 5, kui kasum oleks 2 korda suurem ning hinnet 4, kui kasum oleks 60-70% suurem. Need numbrid ei eelda mingeid teistsuguseid teadmisi või tegevust (ka) muudel turgudel (muude varadega). Need tulemused oleks tulnud, kui mõnel (mulle täpselt teada oleval) juhul oleksin jätnud tegemata elementaarsed aabitsatarkuste vastased vead.
Seega: isegi sama metoodikaga, lihtsalt parema distsipliiniga ja kontsentreerumisega on võimalik edasi areneda küll. Ootan seda sellelt aastalt.
Lisaks loodan alates sellest aastast saada ka normaalsete hindadega positsioone, mille pikkus võiks olla üle aasta. Sellele lisanduksid siis lühemad swing-traded silma hakkavate liikumistega.

Stabiilsus portfellis

Olen pidanud investeeringute tabelit, kus arvutan välja tootluse, selle silutud 6 kuu keskmise, korrutise aasta peale jne. Ennast on häirinud tootluse ebaühtlus, mis on ühelt poolt tingitud ka pikemalt positsioonis olekust - nii on võimalik, et ühe trade'i pluss jääb ühte kuusse, kahjumi osa teise. Pikemaid positsioone ei võta ka nii tihti, seega ei toimu ka sellist tasandumist.
Igal juhul võtsin ette Sharpe ratio. Võtan aluseks numbrid kuu baasil. Standardhälbe ja riskivabast suurema tootluse arvutan jooksva 12 kuu keskmisena. Riskivaba tootlusena kasutan igas kuus kuu alguses oleva 10 Year US Treasury Note Yield'i  (Stockchart'is $TNX) jagatuna 12-ga.

Viimase 6 kuu numbrid on olnud:

0.10	0.26	0.47	0.36	0.33	0.37
Apr'15	May'15	Jun'15	Jul'15	Aug'15	Sep'15

Kuidas neid numbreid hinnata? Ega väga ei oskagi, sest palju neid numbreid avalikult saada on. Lisaks on need väga sõltuvad sellest, mismoodi nad on arvutatud. Lisaks Sharpe ratio'le on loomulikult oluline ka tootlus, sest suvaline riskivaba tootlust ületav tähtajaline hoius läheneb selle arvuga lõpmatusele, kui riskivaba tootlus on ühtlane. Vaatasin veebist, sattus ette blogipostitus. Seal öeldakse, et hea number on üle 1. Selle arvutamisel on aga aasta tootluse jagu toimunud ühtlustamist. Mul pole nii pikka ajalugu, et kuust pikemaid perioode liita. Vähemalt enda portfelli liikumise osas peaks see arvutus näitama ajas muutust.

Pea kogu juuni oli korrektsioon

Turud said oma allaliikumise tipu kätte 4. juunil. Peale seda on sellele liikumisele toimunud korrigeerumine. Paljud analüüsijad on juba mitmeid kordi öelnud, et põhimõtteliselt on korrigeeriva laine miinimumnõuded ammu täidetud. Ikka aga leitakse uusi põhjusi turu tasemeid tõsta. Viimaseks suureks katalüsaatoriks oli juuni viimase kauplemispäeva eel toimunud lõunariikide võit Merkeli üle. Hiljem on sel teemal avaldatud küll ka teistpidi arvamusi (kas need kokkulepped on üldse head lõunariikidele, kas üldsõnalised lubadused neid palju päästavad jne.?), kuid praeguse hetkeni on turgude suhtumine positiivne. Esmaspäeval avaldatud ISM Manufacturing PMI, mida peetakse üheks olulisemaks leading-indikaatoriks oli küll juba tasemel, mis näitas USA majanduse kokkutõmbumist. Turu üldine meelsus on aga nii positiivne, et tagasitõmbumine oli vaid hetkeline ja päev sulgus vähemalt S&P osas plussis. Ma olen ise üritanud vaadata, kusmaani eelmiste lainetega analoogselt võiks tõus jätkuda. Tase võiks olla vabalt mai alguse tase ja tipu aeg 11. juuli  kanti. Kui sellest tasemest palju ülespoole minnakse, siis on juba põhjust hakata ümber hindama lainete järjestust, mille järgi aprillis algas suurem allapoole liikumine. Üks loomulik võimalik piir on ka aprilli ja mai alguse tippe ühendav joon, mille vastas me praegu oleme. Lisaks oleme me S&P osas ka veebruari lõpu lokaalse tipu taseme vastas.


Enda portfelli osas olin juba enne kuu lõppu turu suhtes küllalt lühike (nagu ka siin kirjutanud olen). Seega 29. juuni oli küllalt valus. Samas praeguses olukorras on vähegi pikemas perspektiivis ilmselt õige lühike olla.

Juunikuu põhimõttelised muutused olid hallatava portfelli lõpetamine (püüdsin seda teha ajal, kui kaotus suhteliselt väike oli), samuti üldiste investeeringute mahtude tõstmine - see tähendab lisaks veel ka seda, et juunikuu absoluutnumbrites liikumised on suuremad, kui samadele tootluse numbritele vastavad liikumised eelmistel kuudel. Juba teist kvartalit "päästab" tootlusi kvartali lõpus toimunud Eesti aktsiate ralli.
Sel kuul sai tootluse jaoks tehtud kaks suurt viga: algul lähtusin ma positsiooni minekul vaid tasemetest, hiljem võimalikust lainete "valmimisest" - tegelikult tuleb aga suuta need kaks asja kokku viia ja jälgida samal ajal veel ka momendiindikaatoreid. Need peaks andma signaale, mis kinnitaksid lainete lõppemist ja pööramist.
Selle kuu lõpuks reliseerus siis olukord, milles märtsi algul PIMCO võlakirjade ETF-i ostes oleks praegusel hetkel seis parem kui kogu portfellil kokku. Seda hoolimata sellest, et BOND näitas kuu lõpul toimunud aktsiate positiivse liikumise ajal nõrkuse märke. BOND-i puhul peab arvestama, et ka see ei saa jätkata oma 4 kuud kestnud liikumist niiviisi lõpmatult, kuid ilmselt pole tal languse aeg veel päris lähiajal algamas.

Maailma majanduse liikumise osas annab hea ülevaate Business Insideri ostujuhtide indeksite kuu muutumiste ülevaade. Sisuliselt kogu maailmas toimub meeleolude langemine.

23. nädala lõpp

Selle nädala algul läksin indeksite suhtes uuesti lühikesse positsiooni. Sel hetkel oli see viga - lisaks praegusele juba ajalooks olevale hinnaliikumisele oli tol hetkel S&P nädala graafikul mindud vastu Bollingeri Band'e, Stochastic oli ülemüüdud embedded, hind ise oli eelmise sügisest alates toetuseks olnud joone peal jne. Pilt näeb välja selline:

Esmaspäeval oli all doji, mis teisipäevaga sai kinnitatud signaaliks tõusule. Ma jälgisin liiga palju vaid tasemeid ja sel hetkel neid asju ei vaadanud.
Mis edasi? Ilmselt on trend ikkagi alla, tegemist on korrigeeruva hinna tõusuga (kui aprillist tuli alla laine 1, siis nüüd on laine 2, mis korrigeerib mingi osa langusest - tõenäoliselt Fibonacci tasemeni).
Kui palju ja kui kaua siis see tõus võiks olla? Tase võiks olla mingi 1328-1346. Lainete mehed prognoosivad ka aega - see võiks minna juuni viimasesse nädalasse. 10 pangapäevaga liigub ka 50SMA ilmselt 1345 kanti - äkki see saab vastupanuks.
Kas korrigeerutakse kuni Kreeka valimiste tulemusteni, millele järgnevad riigijuhtide kokkusaamine ja Fedi koosoleku otsus?

Kuu ja nädala lõpp

Järjekordne kuu on lõppenud. Saab järjekordselt tuua välja kuu statistika. Eelmisel kuul lootsin ma veel, et investeeringute juhtimisel saab vähemalt osaliselt kellegile teisele toetuda, kuid viimane kuu hakkasin ise asjaga tõsisemalt tegelema (mis muude tegevuste kõrvalt pole alati nii lihtne). Oma jõu ja aja puudumisel on omapoolne panus olnud vaid püüus "õigel pool turgu" olla. Plaanin (püüan) liikuda lühiajaliselt trendide järgi ka commodities'te futuuridega ja kaubelda ka üksikute varade (ETF-d, aktsiad) signaale. See võtab aga palju rohkem aega - eks paistab, kuidas hakkama saan.
Kuu lõpu seisuga on erinevate varade liikumise trendid olnud sellised:

Joonte liikumise pealt on näha, et Eesti aktsiad on tunduvalt allapoole vajunud (tegelikult oli hea kuu märts, pärast seda on miinus). Ma olen kogu aeg mõelnud, et Eesti aktsiate portfell on "juhitamatu", kuid praegu tundub, et maailma languse kontekstis on ka meie turul ees langus, milleks mingitki viisi peaks valmistuma. Esmane mõte on väljuda nendest aktsiatest, mis on juba oma tõusu teinud ja hakkavad vajuma, nende puhul, mis on veel küllat all, vaadata liikumist. Kuigi - ükski aktsia pole nii all, kui seda eelmise laine põhjas, seega ruumi languseks on veel küll.
IB (enda juhitud varad) tõusis sel kuul üle kogu varade keskmise. Abiks suurem keskendumine, samas ka kindlasti lihtne kuu. Hallatud portfelli panen ilmselt kinni - minus on liiga palju kapitalisti, et sellist kahjumit näha. Kui trendid nii liiguvad, nagu paljud ennustavad, siis tuimalt "pikk" olles võib päris suure kaotuse kokku saada.
Mis siis turg ise teeb?
Reedel liikus ka S&P välja vahemikust, kus ta pea nädal liikus. Väga suur tõenäosus on, et allapoole liikumine jätkub. Valuutad on euro suhtes kallinenud. Reedel dollar küll kaotas halbade USA tööjõu näitajate tõttu oma hoogu, kuid see on tõenäoliselt ikka vaid ajutine hoo raugemine. Seega "sõit" läheb ilmselt mingi aeg edasi. Oluline on ära tajuda, millal allapoole liikumises suurem korrektsioon tuleb. Loomulikult võib ka selle korrektsiooni kahjumi "sisse võtta", sest peale seda jätkub allapoole liikumine ilmselt veel ja äkki isegi suuremas ulatuses. Samas kasumi maksimeerimiseks ja närvide säästmiseks oleks hea vahepeal vähemalt rahasse tulla. Kui arvata, et allapoole liikumine on impulsslaine 5 osalainega, siis möödunud nädala külgsuunaline liikumine võiks olla alles 2 laine. Aga eks aeg näitab. Eelmine nädal tellisin omale Elliott'i lainete informatsiooni. Alles hiljuti kirjutasin, et olen selle asja suhtes küllalt skeptiline. Ega see hoiak pole veel eriti muutunud. Peab küllaltki palju lugema, jälgima, kuidas ennustused paika peavad. Igatahes on nende nägemus, et 2007 aastal algas 3-laineline korrigeerumine, mille teine laine pöördus alles äsja kolmandaks, mis läheb tõenäoliselt allapoole esimese põhja (siis 2009 põhja). See ennustus ei tundugi nii väga võimatu - majanduses on "välja ravimata" päris palju probleeme, mis ei ole mitte väiksemad, kui 2008 languse tekitajad. Samas on keskpangad päris palju oma võimalustest ära kasutanud, seega nende tegevuse mõjud on kindlasti väiksemad kui eelmine kord. Eks aeg näitab! Tuleb püüda ikka õigel poole turgu olla (või kui õiget poolt üles ei leia, siis rahas).

18. nädala lõpu mõtted

Sel nädalal hakkas siis liikumine sinna suunas, kuhu ma juba ammu (kauplemise mõttes liiga vara) olen oodanud seda algavat. Osades varades (S&P ja euro) olen ma juba mingi aeg lühike, seega uudised on vaid rõõmsad. Nädala keskel näitasid 5 tooraine graafikud, et neis oleks mõistlik lühikeseks minna - reede õhtuks oleks tulemus olnud, arvestamata võimalikku võimendust futuuride kasutamisel, ca 3%. Nüüd ei oskagi seisukohta võtta - kas olla õnnetu, et need tehingud vaid proovitabelisse panin või õnnelik, et selgeid tekkivaid liikumisi graafikutelt tähele panen (sest ega turg täna veel kinni ei lähe ja potentsiaalseid tehinguid tuleb veel). 
Eelmisel nädalal panin graafikule ka enda investeeringute kuu tootluste võrdluse: Eesti aktsiad, IB (siis maailma, põhiliselt USA, varad) ja varahaldus. Enda investeeringud on võetud ka KOKKU. Võrdluseks juurde S&P ja PIMCO juhitud võlakirjade ETF-i BOND tootlused. Võlakirjadele on aeg praegu ja lähimas tulevikus ilmselt soodne. Ise kartsin kohe (siis paar kuud tagasi) BOND-i selle alustamisel osta. Oli kerge kõhklus, kuid esimese paari kuuga ca 3,5% tõusu võlakirjadega pole mitte paha tulemus. Nüüdseks olen mingi summaga ka selles pikk - see peaks ikka rohkem tootma kui meie tähtajalise hoiuse või laenu intressid.
S&P suhtes on algbaasiks märtsi alguse võtmine muidugi natuke ebaõiglane, kuid kuna sellest ajast on investeeringute struktuur selline nagu on, siis on ta ka sees. Tootlus on graafikul mõeldud 6 kuu liikuva keskmisena (praegu siis veel lihtne aritmeetiline keskmine) - see peaks tulevikus ka S&P-le praegu tehtava ülekohtu heastama.

Hetkel on muidugi karjuvalt näha mittejuhitud investeeringute parem tootlus. Ka nn. LHV aktsiad on seal kontol olevad Eesti aktsiad, millega sisuliselt mingit portfelli juhtimist pole võimalik teha - kasum sõltub suuresti sellest, kas keegi on turul mõnda porfellis suurema osaga olevat aktsiat ostmas või müümas.