Sunday, June 29, 2014

Erinevad väärtpaberid (indeksid) samal varal

Eelmises jutus kirjutasin, mida pikemaajalised graafikud näitavad põhilistel ideksitel. See on huvitav asi jälgida, kuid lisatingimused "võib pöörata seal", "üks variant on", "tõenäolisem (ilusam) on ..." jne. on probleemiks tegelike (kauplemis)otsuste tegemisel. Kui me hakkame autoga Tartust Tallinna sõitma, siis me võime küll teada, et meil on vaja enam-vähem loodesse sõita, kuid me ei keera rooli selle teadmise alusel. Me vaatame teed ja liigume sinnapoole, kuhu tee keerab. Kui sõitmise ajal näeme uuemat infot või mingit takistust, siis me korrigeerime suunda. Sama on ka finantsturgudel - isegi kui me teame õigesti üldist liikumise suunda, on vaja otsuseid teha täpsema info alusel.
Siin ongi abiks lainete ja tasemete jälgimine (või muu tehniline analüüs). Huvitav teema, millest olen natuke ka siin möödaminnes rääkinud, on see, kui ühte vara (valuuta, väärismetall, indeksid vm.) kirjeldavad erinevad värtpaberid (või arvutatud indeksid). Ise olen stockcharts.com'is kasutanud EURUSD analüüsimisel parema puudumisel (tegelikult on ka valik, kuid otsest valuutat pole) FXE'd. Ka siin olen vist maininud, et mingitel hetkedel on sel olulisi lahknemisi päris valuuta graafikuga: ollakse teisel pool olulist trendijoont või mingit keskmist, tehakse või ei tehta uut tippu (näiteks FXE ei teinud sel aastal mais uut kõrgemat tippu, kui euro ise tegi). Kokkuvõttes ei olegi mul ühtset seisukohta, mis on parem. Loogika järgi on valuuta see "päris" vara, kuid vähemalt vahest on osutunud, et FXE näitab asja tehniliselt "õigemini" ja varem.
Eelmine nädal sattus üks juhus indeksiga (S&P 500).
Indeksite analüüsimisel lühematel perioodidel kasutavad analüütikud üldjuhul futuuride graafikuid. Esiteks käib ka kauplemine ajal, mil indeksit ei arvutata (öösel). Teiseks on paljude arvates õigem laineid lugeda ka väljaspool börside avatud olekut kaubeldavate varade puhul graafikutelt, mis muutuvad ka siis. Kolmandaks näeb futuuride graafikutelt võimalikke tasemeid, kuhu stop'e ja targeteid panna (futuuri hind üldjuhul sutsuke erineb indeksist).
Lainete fraktaalsest struktuurist tulenevalt vaadatakse lainete võimaliku liikumise kindluse hindamiseks lainete sisemist struktuuri (alamlaineid). Üks juhis on, et 3. laine esimene osalaine läheb 1. laine projektsioonil 2.-e laine lõpult (expansion) üldjuhul vahemikku 0.382-0.618. Kui see läheb aga tasemeni 0.764, siis on juba suur tõenäosus, et see pole enam 3-nda 1. osalaine, vaid hoopis laine c. Ning vastavalt eelnevalt 1. ja 2. peetud on tegelikult a ja b.
S&P E-mini graafik:



















Vaadates graafiku keskel punaste numbritega tasemeid, näeme, et langus on pikk, kuid lõppeb ca 70% kandis. Siin graafikul aga näeme ka juba, et see polnud ikkagi 3. laine, sest reede õhtuks mindi juba kõrgemale oodatava 3. laine algusest. Seega ca 70% juurde liikuv laine polnud 1 of 3.
Mis siis toimus? Panen umbes sama aja kohta indeksi enda graafiku:




















Siin peatub aga sama osalaine peale taset 76,4%. Tuletades meelde ülevalpool kirjutatut, siis oli sel hetkel arvata, et alla ei minda 3. lainega.

Kokkuvõte:  vaadates ainult futuuri graafikut võis ülespoole hüpe üllatus olla, jälgides ka indeksit oli seda arvata juba pea ööpäev varem.

Languseks ei olda veel päris valmis

Varsti saab 3 nädalat sellest, kui kirjutasin, et Dow Jones Industrial Average näitab nädalate graafikul huvitavat pilti ning ollakse lähenemas tasemele a=c, mis võiks olla mingiks allapoole pööramise tasemeks. Kui see ei tule ka suurusjärku 2008. a. langusega, siis selliselt tasemelt võiks mingi sõit allapoole tulla küll. Graafikul oli mul arvutatud 2 võimalikku a=c taset, üks analüütikute poolt, teine minu  poolt - ühest neist ollakse juba üle sõitnud, minu arvutatuni pole päris veel jõutud. Oluline on graafikul, et a=c'd sümboliseeriva kasti ülemine äär on toiminud vastupanuna 4 nädala jooksul.






































Selle graafiku järgi võiks oodata peatset korrektsiooni. Sel nädalal toimus ka Slow Stochastic'u allapoole lõikumine. Täitsa võimalik on, et ka MACD teeb selle 2 nädala jooksul - seega Double Crossover.
Olulisemate pöörete eel tekivad erinevatel indeksitel liikumises lahknemises - samas hooga edasi liikumiseks jõuavad nende lained samasse faasi. Vaatame NDX'i kuude graafikut:







































Nasdaq'il on kuude graafik seepärast, et sel indeksil ei jõutud 2007. aastal veel kuhugi 2000. aastal alanud languse korrigeerimisega. ei tehtud isegi 38,2%-i. Praegu ollakse paarikümne punkti kaugusel korrektsioonitasemest 76,4%. Pea samal tasemel on ka Pivot R2. 2002. aasta põhjast on päris selgelt eristuvad lained 3-3-5. See sobiks korrektsiooniks (b-laineks) 2000. aasta järsule langusele. Kui see lugemine õige on, siis lubab langust 2000. aasta suurusjärgus. Paljud analüütikud küll nii lühikest c-d ei toeta, kuid viimasel ajal olen ma näinud mitmeid c-sid, mis on ainult 76,4% a-st (muidu loetakse heaks suhteks 1 kuni 1,618). Neid suuremaid suhteid ei saa graafikule ära mahutada. Ka 76,4% oleks väga karm. Ei tea, mis selleks peaks juhtuma? Aga mis juhtus nii katastroofilist 2000. aastal?
S&P nädalate graafik on mõnes mõttes sarnane Nasdaq'i omale. Siin on eelmine põhi küll 2009. aastal, kuid ka sellest saab mingite lugemiste järgi pea kohe 3 lainet. Samuti on ees Pivot' tase R1.  Ollakse vastu päris pikalt toiminud punast trendijoont.






































Seega (mõne) päevase liikumise järel ollakse kolme indeksi puhul olukorras, mil võiks alata oluline korrektsioon allapoole. Praegune hetk võib põhimõtteliselt olla ka 3 laine lõpp 5-st ülesse, kuid kuigi ma pole teinud neile korralikku sisemiste lainete analüüsi, tundub, et tõus praeguse tasemeni võiks olla pigem korrektiivse struktuuriga. See võib olla vabama struktuuriga, kui suurest 5-sest lainest esimene 5-3-5.

Samal ajal on huvitavas olukorras 10-aastaste riigi võlakirjade indeks TNX.
Intressitasemete puhul on palju jutte selle kohta, et kas 2012. aasta põhjast üles oli 1. laine või vaid korrektsioon. Olen isegi siin mõlemat pidi asja hinnanud. Hetkel on päevade graafik järgnev:







































Siit graafikult tundub, et langus selle aasta jooksul on korrektiivne. Kirjutasin eelnevalt, et korrektiivne langus võiks tulla roosasse kasti. Mul on siin graafikul veel 5 ja C, kuid väga hästi on võimalik, et C lõppes juba numbriga 3 (käis päeva sees ka kasti sees).  Sellisel juhul oldaks praegu tõusust teinud juba 1-2. Ollakse jälle toetumas Pivot' taseme peale, sisemiselt on langusest tehtud ka peaaegu 61,8%. RSI toetub pullise toetusjoone peale (joonisel sinine RSI peal). Kõik sobiks nagu tõusuks. Kui minnakse ülespoole juunis tehtud tippe, siis on ühte pidi asi selge. Kui tullakse selgelt allapoole roosast kastist, siis teist pidi.
Mulle tõenäolisemana tunduva intressitasemete tõusu (võlakirjade odavnemise) ja samal ajal equity hindade allapoole tulemine ei tohiks omavahelise korrelatsiooni mõistes nii toimuda. Yieldid ja equity'te hinnad peaks olema positiivses korrelatsioonis. Muidu tekib küsimus, kuhu raha nii kiirelt süsteemist kaob. Tavaliselt on aktsiate languse puhul raha põgenemas võlakirjadesse, millega nende hind tõuseb (yield langeb). Seega ei peaks asjad nii liikuma. Aga äkki peale Fed'i trikke võib ka nii toimuda?

Kulla (ja hõbeda) puhul on välja toodud, et lühematel ajaperioodidel on erinevatel varadel lõppemas tõusvad ending diagonal'id, mille järel võiks tulla sõit alla korrektsiooni A-lainet lõpetama 5-nda osalainega. Tahaks välja tuua ka ühe teise lugemise variandi, mille järgi on 4. laine lõppemas kolmnurgana. Selle (E) üles peaks olema 3-laineline. Esimene sellest peaks olema lõppemas. Pilti sobib väga hästi veel uus tõus peale väikest korrektsiooni. See lugemine meeldib mulle, kuna (D) põhi läks eelnevalt arvutatu juurde GLD puhul paari kümnendiku täpsusega. Kui see nii saab olema, siis minnakse algul üle kolmnurga ülemise trendijoone, millele järgneb 5. lainega langus kulla hinnas $1000 kanti.








































Tuesday, June 10, 2014

DJ IA huvitav pilt

Eile õhtuks oli Dow Jones Industrial Average'l välja kujunenud huvitav pilt erinevate ajaperioodide graafikutel. See pilt sobiks kokku päris olulise tipuga, kuid samas pole veel mingitel perioodidel divergence'sid,  mis viitaksid, et algaks pööre.
Kuu graafikul on eelmisest kahest tõmmatud tipust kergelt üles mindud, mis sobiks mingisse pilti võimalikust diagonaalist, mille uus põhi (c) oleks allpool  2009. aasta põhja. Selline väikene ülesõit enne järsemat pööret võiks täitsa olla. Juhul, kui see kuu näitaks väikest nõrgenemist, võib väga hästi kuu lõpuks RSI jääda 70 alla. Kui see tase jääb vastupanuks hinna uue tipu juures, siis see on üks signaal. mida vaadatakse RSI pealt pöörde ennustamiseks.






































Huvitavamaks läheb pilt nädalate graafikul. Kui lugeda 2009. aasta põhjast üles 2 lainet (mul on lugemine graafikul küll natuke segaselt, kuid 2-e tõusukõrgust näitaks roosad ristkülikud), siis ollakse enam-vähem kõrguse juures, mille puhul võiks tekkida seos A=C. Minu arvutades (suts võib võtta vast erinevaid tippe) oleks see tingimus täidetud täpselt tasemel 17003,19. Selleni veel eile ei jõutud, kuigi pildi peal juba ollakse roosa ristküliku peal. Eile õhtul oli küünlaks veel ka selge doji, kuid see ei tähenda esmaspäeva õhtul nädala graafikul veel vast mitte midagi.
Nõrkuse märgiks on RSI=65.35, samas kui SlSto on juba 98.






































Päevade graafikul on lugemisena lõpus punane ending diagonal. See, et 5 läheb üle trendijoone, on loomulik. Natuke on tal veel ruumi minna (varuga vähemalt nädala graafiku kohta toodud tasemeni), enne kui peaks hakkama diagonaali lugemist teisega asendama.
Selline huvitav pilt siis. See võib juba ühe börsipäevaga laguneda või võib hakata tekkima mingit toetust, et siin viidatud signaalid jäävad kehtima.



















Thursday, June 5, 2014

Võlakirjade uuendus


Pea 20 päeva tagasi kirjutasin, et tollane hetk oleks sobinud võlakirjade ülespoole pöördeks. Siis sai täis 3/C pikkus, mis sobis juba selle pikkuseks. Joonisel toodud ristkülikuni siis veel polnud jõutud, kuid "häda pärast" oleks see laine juba sobinud C-ks. 29. mail käidi päeva sees juba ära selle ristküliku sees, kuid see struktuur oli imelik - seda ei saanud hästi 5-ks (nagu c-l vaja) jagada. Paljud analüütikud loevad c-d vahest ka nii, et see on a-b-c, millest c on 5-line. See 29. mail nagu sobis.
Nüüd ollakse liigutud hooga ülesse, sulgumine allapoole graafikul toodud 1. laine lõppu annab tõenäosust lugemisele, mille juba paar päeva tagasi graafikule panin. Täna jäädi 50SMA alla, kui vaadata 50EMA-d (lisatud graafikul pole), siis sulgumine on täpselt vastu seda taset. Kõik see paneb mind praegusel hetkel prognoosima, et läheme veel alla ühe osalainega, mis oleks graafikul 5. Kui 5 on sama pikk, kui 1, siis ta lõppeb täpselt roosa kasti sisse. See on väga sobiv loogikasse, et sel aastal toimunud A-B-C on korrektsioon ning edasi minnakse intressidega ülespoole. Kui C asemel oleks laine (3), siis standartse pikkusena oleks see 1.382 võis isegi 1.618 1/a-d. Kuigi see (1=3 impulsslaine puhul) ei ole välistatud, on see ebatõenäoline ning 4. laine korrektsioon allapoole 0.50 taset on küllaltki tõenäoline näitaja, et tegemist ei ole korraliku impulsslainega (mis see võiks olla trendi alguses), vaid korrektsiooniga.








































Homme on oluline päev, mil ECB avaldab, mida ta plaanib teha. Minu arust on ta praegusel hetkel küllaltki sundolukorras - kui ta ei taha majanduse tugevat vajumist, siis peaks turule lubama vähemalt sama lõdva poliitika jätkamist. See võib olla intresside langetamine või ka indikatsioon LTRO jätkamiseks. Me oleme praegu olukorras, mis on põhiline argument "raha kopterilt jagamise" poliitika vastu - kui algul on sel mingi stimuleeriv mõju, siis see sünntitab ebaefektiivsust ja sõltuvust, millest ei ole nii lihtne loobuda. USA-l on rahapoliitika leevendamise tagasikerimine õnnestunud paremini, kuigi ka siin jutus olev variant, et intressid ülesse lähevad ning algab 3. suur (ka hoogne) laine ülesse (vt. 12. märtsil toodud graafikut 1. laine kohta), ei ole sealsele majandusele ilmselt mitte stimulaatoriks.
Mul on hetkel enda jaoks üks küsimus: kui TNX-i 3. laine liikumine võib olla kuidagi ka seotud ECB avaldusega, siis hetkel veel puudu olev 5. laine ei saa suure tõenäosusega toimuda ühe bõrsipäeva jooksul. Ilmselt tuleb midagi huvitavamat, võib-olla reaktsioon hilinemisega. Vaatame!
Turgude seis on hetkel ka huvitav: indeksid on enamuses tegemas korrigeeruvat liikumist, mille sees (b-lainega) tehakse uusi tippe. Kui sellele korrektsioonile järgnev laine üles valmis saaks, siis sobiks põhimõtteliselt pilti väiksem (nagu 2011. a.) või suurem (nagu 2008 .a.) korrektsioon. Samas loetakse üldiselt aktsiaturu languse puhul normaalseks, kui raha põgeneb võlakirjadesse. Eespool kirjutatud nende intressitaseme tõus tähendaks aga vastupidist. Kõva kriisi ajal toimub ka üldine likviidsuse (raha) kadumine, kuid midagi sellist ei paista (või ei näe) nii kiirelt kusagilt.
Ka euro liikumist ei suuda panna ECB avaldusega ühte (suured kekspankade suuna muutused ühelt ja teiselt poolt ookeani sobivad algatama suuremaid liikumisi mingis suunas - praegu on euro kallinenud, nüüd oleks Euroopa huviks see allapoole saada, kuni millalgi hiljem USA selle liikumise vastu võitlema hakkaks): kui 8. mail tuli alla laine 1., siis oleks loogiline, et enne ECB-d toimuks korrektsioon 2. ja siis uudise peale toimuks suurem liikumine. Kuhugi vähe normaalsema korrektsiooni tasemeni me ilma mingi kiire hüppeta homseks ei jõua. Kas siis 2. laine jääb tõesti nii madalaks või tuleb hoopis liikumine euro uutele kõrgustele?
EURUSD ja TNX'i omavaheline seos: kui Euroopas likviidsust suurendataks või intressi langetataks, siis tekiks siit raha vool USA-sse sealsetesse võlakirjadesse, mis peaks nende tootlust allapoole viima. Ehk USD kallinemine võiks sobida kokku riigivõlakirjade tootluse langusega.
Euroopa ei ole ka nii väike, et USA võlakirjade turg juhiks: seal tõuseks tootlus muude tegurite mõjul, see lisaks langeva intressiga ja suurendatava likviidusega Euroopa huvi osta dollarit ja sealseid võlakirju, kuid selle ostuga võlakirjade hinda seal ei suudetaks tõsta. See viimane ei tundu väga loogiline, sest Euroopa on ikka piisavalt suur, et mõjutada oma raha liikumisega USA võlakirju.
On muidugi variant, et suur osa sinna minna tahtvat raha on sinna juba läinud. Siis ei tekitaks LTRO pikendamine uut suurt raha voogu sinna, pigem tähendaks LTRO lõpetamine raha tagasivoolu Euroopasse ja sellest tulenevat euro kallinemist. Kui vaadata veel USA võlakirjade hindu 3 viimase aasta jooksul, siis LTRO alguses sinna läinud raha peaks võlakirjades seisnuna praeguseks heas miinuses olema.