Väärismetallid

Läksin eile õhtul 100% sisse (pikaks) oma kavandatud väärismetallidega seotud positsiooni.
Allatuleku hetk tundus olema laine 3 of C. Arvasin, et on mõistlik mitte üritada püüda viimaseid laineid 4-5. Kui mingis osas on lugemine teistsugune, siis võibki see olla põhi. Kui tulebki laine 5, siis see on selles olukorras ettearvamatu. Se võib jääda lühikeseks ja lõppeda kusagil 3 lõpu juures, kuid võib ka pikaks venida (eriti iseloomulik emotsioonidel kauplevatele väärismetallidele).
Väärismetallide lainete hindamine on võrreldes teiste varadega keeruline. Fibonacci tasemed, milledeni liigutakse, on väga "väljaveninud". Korrektsioone (mis oleks selgelt nähtavad) on vähe - nii on lainete lugemine paras kunst ning sisse tuleb ka vigasid. See on ka üks põhjus, miks ei tasu ilmselt püüdma hakata seda viimast "senti".
Kui siit praegustest tasemetest ülespoole minnakse (uute ajalooliste põhjade tegemine peaks olema väga ebatõenäoline) - siis lainete järgi ei tohiks me praeguseid hinnatasemeid enam kunagi näha. Suurematest lainetest on tehtud 1 ja 2, praegu hakkame liikuma 3 of 3 sees, mis üldiselt on kõige suurema jõuga liikumine (väärismetallidel erandina on selleks sageli 5-nda lõpp).

Uued tuuled pensioniturul

Me turul on suure meediakära saatel tekkimas uus pensionihaldaja TULEVA. Koos uue ühistu ja haldusfirma loomisega püütakse suruda valitsust ka fondide vahetuse teenustasude alandamisele.
Tegelikult on need kaks sammu, mis on igal juhul tervitatavad. Konkurents ja selle teravnemine (fondi vahetuse odavnemine) on pikas perspektiivis vaid head asjad.
Olen püüdnud sotsiaalmeedias ka kritiseerida selliste indeksisse investeerivate (ja üleüldse igasuguste) ideede kontrollimatut müümist klientidele (vastus oli sama ebaviisakas, kui minu kahtlusele ca aasta tagasi, et Kreekasse ei maksa ikka raha kinni panna). USA-s on seaduse nõutud disclaimer, mis ütleb muuseas, et mineviku tootlus ei ole garantiiks tulevikus ning peab arvestama rahaliste kaotustega. Ma olen öelnud, et see pole ainult juriidika, vaid omab ka sügavamat sisu. Meie riigis käib aga praegu hullutamine mingite minevikunumbritega. Meedias kostab jutt, et indeksid ainult rallivad ülespoole.  Tuletan meelde, et veel 2012. aastal oli jutuks, et buy-and-hold on surnud - S&P jõudis alles siis 2000. aasta tasemele. Loomulikult oleks iga kuu investeerinud inimene panustanud fondi iga vahepealne kuu ka odavama hinna juures ning kogu portfell oleks olnud plussis juba enne seda.

Nüüd üks tulevikustsenaarium:
Ca aasta pärast jõutakse fond käima saada ("Tuleva esimene pensionifond avaneb pensionikogumiseks 2017. aasta esimesel poolel."). Juba praegu käiv meediakära, tuntud nimed ning indeksi ilus liikumine selle ajani (koos võrdlustega meedias, palju uus fond oleks teisi sel ajal ületanud) meelitavad paljusid inimesi oma raha (nii uusi makseid, kui ka juba kogutud varasid) sinna üle viima. Ja siis ... pool aastat kuni aasta tugevat langust isegi tänase päeva tasemetest allapoole. Inimesed, keda on teadvustatud nende võimalusest kergemalt ja odavamalt fonde vahetada, viivad oma varad muudesse fondidesse. Ja seda vaid selleks, et näha, kuidas indeksid aasta jooksul üle ajalooliste tippude kerkivad. Selle aasta jooksul saab kõige aeglasemalegi inimesele selgeks, et esimese languse järel "rabistati" - tuleb otsus panna rahad uude fondi tagasi ja mitte enam nii närvitseda. Ja seda kõike selleks, et vaadata, kuidas S&P mitmeid aastaid allapoole, pea 2009. aasta põhjadeni, sõidab. Ja kui siis inimene 20-ndate aastate keskel oma pensionifondi pensionilepinguks ringi vahetab, siis on ta meeletult kaotanud. Ainuke lohutus on, et ilmselt teevad sel ajal suuremat või väiksemat langust ka teised meie pensionifondid.

See eelnev ei ole mingi "kuri" konstruktsioon, vaid väga tõenäoline asjade kulgemine. Mul ei ole loomulikult kristallkuuli, kuid on Tuleva enda planeeritav aeg ning üks kõige tõenäolisem lainete liikumine tulevikus (sellega võib tekkida küll vastuolu juba lähikuudel, kuid tänaseni ei viita midagi sellele, see on küllaltki vähetõenäoline).

Ajalooline tõus läheb küll jämedalt ülespoole nii: laine üles, suts väiksem laine alla jne. Lainete struktuur on aga fraktaalne - see tähendab, et väiksemad lained moodustavad suuremaid. Sellest tuleneb, et iga laine alla ei ole enam samas suurusjärgus eelmise alla tulnud lainega, vaid korrigeerib vahest ka pikema aja tõusu.

Üks asi, millest peab aru saama, kuid millest arusaamine ei välista sellesse langemast, on see, et turg käitub karjana. Seega üldiselt, kui enamus ootavad tõusu, on tark müüa ja vastupidi. Mul on tellitud näiteks üks Jack Steiman'i tasuta uudiskiri (SwingTradeOnline), mille kandev idee on jälgida pullide-karude osa vahet investeerimisnõustajate seas. See on contrarian indikaator. Enamus aega on nõustajad valel seisukohal. Võib vaid mõelda, mis oleks vastav number mitteprofessionaalsete jaeinvestorite puhul. Sellest tulenevalt on pankade väide, et fondivahetuse liiga kergeks tegemine on ohtlik, isegi õige. Äkki võiks selle tasu siduda näiteks fondi mingi aja tootlusega?

Euroopa pangad

See nädalalõpp on Eesti pangandusturul lõppemas oluline sündmus Eesti pankade aktsiate turul - LHV märkimise lõpp. Tegelikult see turg alles (taas)tekib. Praeguste tegutsejate kasumist on võimalik osa saada seotuna teiste turgude tulemusega ja muudel börsidel. Tegelikult pole viimasel ajal Euroopa pangaaktsiatel börsidel väga hästi läinud. Mõne puhul on juttu korrrektsioonist, mõne puhul on pilt päris karm - ei ole üldse võimatu, et mingi suurem kriis võib seekord saada alguse raskustest Euroopa pangandusturul.
Praegusel hetkel on minu arvamus, et meie kohalikul turul ei ole mõtet erilist aktsiate tehnilist analüüsi teha (kuna see on andmetele ebamugava ligipääsu tõttu aeganõudev, siis ma pole laisa inimesena seda ka proovinud). Nad liiguvad suures osas maailmaturu emotsioonidele vastavalt.
Seega LHV tuleviku liikumise osas on ilmselt suures osas määravaks nii USA indeksid, kui ka Euroopa pankade aktsiad.
Euroopa pankadest on meedias saanud (halba) tähelepanu Deutsche Bank. Kui selline (sümboolse nimega) pank peaks kukkuma, siis on mõju ilmselt päris tugev.

Siin graafikul on küllalt oluline sihtmärk nähtav $11.55 kant. See joon langeb pea täpselt kokku ka juba eelnevast ajast tuleva sinise joonega. Enam-vähem sel tasemel lubab läbi saada ka 5 lainet eelmise kevade algusest - selle 100% on 9.66. See sobiks korrrektsiooni lõpuks - ka korrektsiooni lõpp peaks olema 5-laineline.
See graafik on igatahes väga nõrk. Pikemas perspektiivis (siin pildil pole) on langetud 2007. a. ca 160 pealt 16.38 peale ning sellest pea kolmandik on veel kadumas. Seda pikka langust ei pea palju venitama, et minna alla 0-i. See aktsiahind tähendab aga pankrotti vms. olukorda.

Eraldi aktsiate piltide vaatamine ei anna aga tervikpilti, paljud on neist liikunud külgsuunas ja ka allapoole mingit aega. Leidsin USA-st sellise ETF-i EUFN, mis peaks Euroopa panganduse kohta mingit pilti näitama.

Selle vara ajalugu pole eriti pikk, seega eelnevast ei saa suurt midagi rääkida. Panin tipuks 2014. aasta keskpaiga tipu. Minu arust sobiks 3-lainelise languse lõpuks roosa kast. Sinna kasti jääb sisse veel ka pruun tase 161.8% 14.21 (siin pildil pole). Varianti, et põhi on juba tehtud (teoreetiliselt on võimalik) ma ei usu.

Mainisin eespool, et olulised on ka maailma (USA) indeksid. Nende puhul on praegu kõige mõistlikum tõlgendus, et veebruaris algas W5 mõningatel ka ED-na (lõpudiagonaalina). ED puhul on päris mõistlik korrektsioon ka 76.4% - seega on päris pikk maa langeda, enne, kui see variant kahtlaseks hakkab muutuma. Selle variandi lükkaks ümber alles langus alla veebruari põhjade.

Konkreetselt S&P puhul on eelmise aasta kevadest alanud korrektsiooni võimalik poolikuks pidada, kuna tõus veebruarist on seni 3-ne laine. Teiste puhul see aga kõigil nii pole - seega on tõenäoline tõlgendus, et veebruaris algas tõus, mis on küll eri indeksitel erineva struktuuriga