Thursday, October 7, 2010

Kas kuld ikka läheb kallimaks?

Kulla hind USA börsidel teeb imetletavat rallit. Enne kui minna eurost kulda ostma, peaks vaatama, mida teeb kulla hind euros.
Järgnev graafik näitab kulla hinda mõõdetuna euros:






Graafikult on näha, et kulla maksimum euros oli 22. septembril ja sealtmaalt on pigem langus. ADX ja MACD näitavad kullale langust, samas on kuld leidnud toetuse 50SMA peal. Ilmselt varsti selgub, kuhu suund võetakse. Tõenäoliselt ei püsi usk ka euro tugevusse, siis läheb kulla hind tõenäoliselt ka euros üles. Praeguse hetke liikumises on aga palju parem hõbe. Hõbeda hind on tõusnud ka kiiremini kui kullal, samas on hõbeda seos majanduskasvuga suurem, seega risk halbade tulemuste valguses allapoole vajuda suurem. Lainetusest hoolimata on $SILVER:FXE graafik (vaata Stockchart'is) alates 2009 aasta algusest üle 2x tõusnud - selle sõiduga oleks pidanud sõitma. Aga oleks on ....
Hetkel kisub asi natuke paraboolseks, mis on igal juhul hoiatav signaal. Kas see tähendab ka oodatavat korrektsiooni?

P.S. Ei maksa seejuures veel unustada sedagi, et ega vaid dollar odavamaks ei muutu, vaid ka euro.



Wednesday, October 6, 2010

Nafta hinnast

Tänasele mindi vastu, oodates naftavarude aruannet. Enne jooksis juba läbi, et need suurenevad prognoosidest rohkem - ca 10x rohkem kui eelmisel perioodil.
Natuke lihtsameelne oli oodata, et sellise uudise peale läheb nafta hind allapoole. Mul endalgi oli ühest nafta vertical'i likvideerimisest väike lühike positsioon naftas. Peale uudise väljatulekut käis väike võnge allapoole ja siis mindi üles edasi.
Mõtlesin, kuidas selle hinna liikumisega on ja jõudsin sellisele seletusele:

Varude suurenemine ei ole tingitud mitte ainult tarbimise väikesest mahust, vaid sellest, et kõik, kellel mingi vaba mahuti on, tahavad hoida dollari asemel naftat. Iseenesest tahetakse hoida mida iganes, aga mitte dollarit. Mõnel päeval olevat USA indeksid isegi hoolimata protsentides tõusust euros odavamaks läinud (seda peaks europõhine, ja muidugi ka muu, investor arvestama). Küsimus hinna prognoosimiseks on, millal mahutid (äkki võetakse jälle ka laevad lisaks) täis saavad, siis peaks jooksvad futuurid odavamaks minema. Samas pole ilmselt nafta säilitajate poolt müügisurvet tulemas, sest hoitakse varusid inflatsiooni vastu. Hinnalangus on ilmselt tulemas ka siis, kui USD tõusma hakkaks ja naftat selles kontekstis müüma hakataks.

Seega sotsialistlik USA valitsus on loonud olukorra, kus keegi ei taha omada dollarit, oma inimesed kaotavad oma varandusest kümneid protsente jne. Seda kõik selle nimel, et saaks paremaid töötuse ja GDP numbreid, selle abil äkki paremaid tulemusi valimistel.

Sunday, October 3, 2010

Jaapani Candle-Stick

Jaapani Candle-Stick'idest ja nende signaalidest on igal pool palju juttu, kuid vähemalt nende uurimisega tegelejate arvates on nad põhjendamatult tahaplaanile jäänud.
Graafikute analüüsi (tehnilise analüüsi) suur ülesanne on püüda ajaloolisest infost "välja võluda" ennustusi tuleviku jaoks. Opponendid võrdlevad seda tahavaatepeegli abil auto juhtimisega.
Probleemiks ongi, et igasugused arvutatavad suurused on tahapoole vaatavad. Sõltuvalt perioodist, mille jagu tahapoole vaadatakse, tekibki viivitus reaktsioonis tegelikkusele. Kui seda perioodi lühendada, tekib rohken müra, mis tegelikult ei ole oluline investeerimisotsuste tegemisel. Kui pikema perioodiga siluda näitajaid, siis jääme jälle turu liikumisest maha.

Minu lihtsustatud järgnevus turul toimuvast:
1. Turul toimub psühholoogiline ootuste muutumine, sõltuvalt uudistest, ajast jm. Kuna turg on suur, on selline muutus inertne - üks investor võib muutuda küll sekundi jooksul pullist karuks, kuid mitte kogu turg.
2. Toimuvad mingid liikumised (hind ja maht) turul tulenevalt ootuste muutumisest, mida me saame numbritega mõõta.
3. Trend läheb uude suunda.

Küsimus on, et numbri 2 juures saab ettevaatlik investor küll numbritest näha, mis toimumas on, kuid tegelikult on siis juba midagi toimunud, mis kajastub kindlasti kasumis.
Eesmärk oleks siis, et juba numbri 1. juures taibata, mis turul on toimumas.
Minu hüpotees: Jaapani candle-stick'ide abil on lootus turu emotsioone tabada juba number 1. juures. Teine osa hüpoteesist: võib-olla on turu käitumine candle stick'ide jaoks paremini "tõlgendatav" mitte aktsiate vaid kauba (nafta, metallid, toit jms.) puhul, sealt nad ju tulnud ka on.

Saturday, September 25, 2010

Riigivõlakirjade hind

Viimasel ajal on USA riigivõlakirjade tootlus väga alla läinud (hind üles). See tundub olukorras, mil raha turule juurde tuleb, küllaltki ebaloomulik, loogiline oleks oodata intressitasemete tõusu.
Täna oli üleval näiteks lugu, mis soovitab riigivõlakirju lühikeseks müüa.
Asi nende võlakirjadega pole tegelikult üldsegi nii ühene. Selgelt on praegune võlakirjade hinna tõus tingitud muude varade nõrgast hinnaliikumisest - ei riskita minna sisse muudesse varadesse ja võetakse vahepeal tulu võlakirjadest. Siin peab pöörama tähelepanu sõnale "vahepeal" - kui intressitase või aktsiate hinna tase tõuseb, siis on võlakirjade hinna langus nii kiire, et võib tekkida midagi short squeeze'i moodi.
Kuidas siis USA võlgu elab ja seejuures intress riigivõlakirjadele langeb? Kui Eesti riik laenaks oma äraelamiseks raha, siis riigivõlakirjade intress tõuseks väga kiiresti. Mehhanism on selline, et suure osa turule paisatavast likviidsusest paneb Föderaalreserv sinna riigivõlakirju ostes - see hoiab nende hinda üleval (seega oodatavat tootlust madalal).
Seega väga kiirelt üleval soovitatud tehingusse vast minna ei tasu, kuigi viimastel päevadel on yield natuke ülespoole "värisenud". Kindlasti esimene võlakirjade hinna langus tekib hetkel, kui muude varade hind pöördub ülespoole (tänast hüpet üles ei tasu veel kindla ülespoole suundumusena võtta, kuigi selgelt õige pea sinnapoole minnakse). Siis tuleb nii mõnigi investor võlakirjadest välja ja paneb raha aktsiatesse.
Teine languse hüpe (ma arvan, et need ei tule korraga) tuleb siis, kui majandus hakkab nii palju paranema, et raha võimendus majanduses ja koos sellega inflatsioon, kasvab. Föderaalreserv ei saa enam nii ekspansiivselt käituda, võib-olla peab isegi raha mahtu turul vähendada üritama, koos sellega ka intresse tõstma.
Seega võlakirju lühikeseks müüa on veel vast vara, kuid, eriti konservatiivsemad investeerijad, võiks pikast positsioonist juba väljuda küll (tegelikult konservatiimsemad, võõra raha, investorid ei peaks praeguselt hinnatasemelt nendesse võlakirjadesse üldse investeerima - muidu on jälle aastaaruannetest lugeda, kuidas pensionivara vähenes).

Küsitavus on selle asja puhul muidugi USA rahapoliitikas ja Föderaalreservi investeerimispoliitikas.
Seletus: kriisi põhjas on ühelt poolt stabiilsusele kasuks,kui raha turule juurde pannakse ja sellega kriisi teravust tasandatakse. Kui raha viia turule odavate varade ostmisega, siis ,arvestades Föderaalreservi põhimõtteliselt põhjatut rahakotti, on selline investeerimistegevus küllaltki kasumlik. Kui ostetakse aga varasid, mis on selgelt ülehinnatud, on tegemist küllaltki kahtlase tegevusega, mille ainsaks eesmärgiks saab olla mingite poliitiliste eesmärkide täitmine.

Tuesday, August 31, 2010

Kas langev kolmnurk?

S&P ja muude varade puhul on tekkinud küllatki esimesel pilgul sarnane kujund langevale kolmnurgale - alumine selle haar on peaaegu horisontaalne, ülemine langeb pea 45-kraadise nurga all. Kolmnurga teravik tuleb mõne päeva jooksul, siis paistab, kuhupoole turg suundub.
Kui suund on võetud, võiks sellega natuke "sõita".

Saturday, July 10, 2010

Aasta parim nädal

Alles sain natuke üle nädala tagasi kirjutatud, et võimalik häving on tulemas. See oli jutt mitmes tehnilise analüüsi näitajas olnud viitest trendi suundumisest sügavamale langusele (S&P on languse trendis juba mai algusest). Nüüd siis tuli aasta suurim tõus nädala ulatuses.
See, et oli 4 tugevat tõusupäeva, ei tähenda veel asja muutumist.
Näiteks "High Probability ETF Tradingu" järgi on lähipäevil ca 75% tõenäosust, et S&P läheb alla oma 5-päeva keskmise. Täna oli S&P 1077.96 ja 5SMA 1059.1.
Eks järgmine nädal toob selgust, kas on tegemist 75%-ga või 25%-ga, esimesed II kvartali tulemused on ka tulemas.
Prooviks: SPXU oli sulgemisel 34.08$.

Tuesday, June 29, 2010

Kas häving on kätte jõudmas?

Maailm on viimasel ajal ka poliitikute näol aru saamas, et ennast juustest ülesse tõsta ei saa. Paljud valitsused on hakanud loobuma stimuleerimisest sellisel kujul. Mitmed märgid näitavad, et ka aktsiaturud näitavad ära, et selline tobedus, millega eelmisel aastal majandust tõsta prooviti, oli jama. Eks rahva raha raiskamise pooldajad leiavadki nüüd, et "näe, me ju ütlesime, et stimuleerimist tuleb jätkata", kuid las see jääda nende südametunnistusele.
Viimastel nädalatel on aktsiaturg peale kerget allavajumist kõikunud mingis hinnavahemikus, nagu otsides suunda, kuhu minna. Täna sattus mulle ette kaks graafiku analüüsi, mis ajaloolise statistika või graafikute õpikutarkuse toel ennustavad lähiajal kadu.
Money morning'u jutt räägib 10-nädalase ja 30-nädalase keskmise lõikumisest, mis ajalooliselt on suurt trendimuutust tähendanud. Eelnevate keskmiste järgi prognoos langemiseks kuni S&P tasemeni 862.
Teine video räägib, et nädalate baasil on moodustunud bearish engulfing, mida peetakse candlestick'ide juures küllaltki tugevaks indikaatoriks. Ka see lubab trendi murdumist alla. Selles osas oleks vaja muidugi kinnitust lähipäevadel, tänane liikumine on päris sinna poole. Pikem jutt neist signaalidest.
Järjest usutavamaks tundub minevat, et turg tõsiselt allapoole suuna võtabki, mis muudab asjatuks kõik need kulutatud triljonid, et inimeste psühholoogiat tõsta ja selle abil majandust tõusule pöörata.

Sunday, June 6, 2010

Kas äkki "tassipõhi"

Tehnilises analüüsis on muster nimega"Cup and handle".
See tähendab, et tõusva trendi sees tuleb 10-20% langust (tass), millest minnakse tagasi eelnevale hinnatasemele. Seejärel tuleb uus, väiksem langus (käepide). Sellele kõigele on kinnituseks alles see, kui käepidemest üles välja minnakse.
Sisu on asjal see, et trendi segab mingi uus lisainfo, mille tulemusel tekib müügisurve ja minnakse hinnas alla. Põhjas on palju aktsiaomanikke, kes ei ole endaga rahul, et tipus ei müünud, kui nüüd minnakse tagasi eelnenud tasemete kanti, siis pannakse asjad müüki. Kuna aga turu trend on juba jälle üles, siis langus pole enam nii suur kui eelmine. Lõplik väljamurdmine on siis kui minnakse üles uutele hindade tippudele.
Sellele kõigele pole hetkel veel mitte mingit alust - see on hetkel vaid lootus, sest vastasel juhul on ees W, L või midagi muud sarnast.
Kuigi ma ise olen ka majanduse inflatsiooni ja madalate intressidega turgutamise vastane, ei saa selle kõige mõju siiski kõrvale jätta. Hetkel tekitaks suuremat langust vaid riikide võlakriisi süvenemine. Ma arvan, et see ei ole siiski mitte niivõrd hetke kui pikema aja probleem.


- Posted using BlogPress from my iPhone

Thursday, January 21, 2010

Äkki tulla maailma aktsiaturgudelt koduturule varju

Seda blogi alustades on USA suuremad indeksid päeva lõikes üle protsendi miinuses, kõik ootavad hirmunult presidendi kõnet. Oma presidendi kartmine turgude poolt näitab ka juba midagi. See on hinnang sotsialistlikule valitsusele. Järjest rohkem tuleb hinnanguid erinevatelt analüütikutelt, et senine kunstlik enda ülespoole tõstmine ei ole jätkusuutlik ja toob kindlasti veel suuremaid või väiksemaid probleeme kaasa. Sel nädalal käis televisioonis sellise hinnangu välja ka Eesti analüütik Maris Lauri, kes arvas, et see on rohkem lääneriikide kui meie probleem. Iseenesest on tal ju õigus, kuid kahjuks sõltub Eesti liiga palju meie eksportturgudest - seega nende lollused teevad ka meile halba. Loodame, et oma võlad nad maksavad vähemalt ise, meid see otseselt ei puuduta - kui nemad maksavad võlgu, siis meil on aega oma "atra seada".
Aga mitte sellest pole tänane teema. Nädal tagasi otsisin lühiajalisele rahale paigutamise kohta ja tegin konto LHV-s. Selle loomulikuks jätkuks oli Eesti aktsiaturule natuke sügavama pilgu vaatamine. Eesti turg kukkus mõnes mõttes sügavamale kui USA. Taastumine toimus mingis osas sügise alguseni, mõnele aktsiale rohkem, mõnele vähem. Praegusel hetkel võib prognoosida hindu, kuhumaani aktsiate hinnad võiksid tõusta (ettevaatlikkusest ei tasuks neid päris buumi tipu pealt võtta) mingi aja jooksul. See tõus praegusest oleks kvaliteetemate aktsiate puhul ca 150-250%.
Investeerimisel on oodatava liikumise prognoosimine sageli küllatki selge, olulisem on aimata aega, milla see toimub. Nii oli see ka USA praeguse kinnisvara-panganduse krahhi eel. Seda, mis tulemas oli, teadsid vast kõik (võib-olla meie Skandinaavia pangad mitte, kes nüüd süü baltikumi peale ajada püüavad; nagu Savisaar ülemaailmse kriisi süü Ansipi kraesse). Seda on kerge kontrollida, lugedes veebis tolle aja arvamuslugusid ja analüüse. Aja prognoosimisega oli (ja on) raskem, kes sellega maailma mastaabis täppi pani, teenis miljardeid dollareid.
Millal liigub Tallinna börs (kui viimase nädala hüpe välja jätta)? Praeguseks liikumiseks on aluseks 2 tegurit: intressimäärade langus meie pankades ja eelarvenormi täitmise kinnitus valitsuselt. Tähajaliste hoiuste intressimäärad on meie pankades detsembri algusest pea poole jagu vähenenud - kui üle 3%-lise intressiga tundus riskivabasid summasid lühiajaliselt pankades hoida veel kuidagi mõistlik, siis 1,5%-ga enam nagu väga ei taha (selle pealt hakkasin ka mina muid variante otsima). Raha laekumine peaks ka selge olema, kuidagi ei tahaks uskuda, et meie valitsus samamoodi rahvale valetaks nagu USA oma. Seal on muidugi veel teised tegijad nagu kohalikud omavalitsused (milledest Tallinn selgelt püüab tahtlikult euro tulekut ära rikkuda - mida halvem inimestel, seda parem nende parteil valimistel) ja teised, kuid vast on pilt ka nede osas piisavalt selge.
Enamus sellest pildist on näha kohalikele investoritele, vaid üksikud killud ka välismaistele. Kindlasti jõuavad maailma rohkem ametlikud tulemused, mis peaks paari kuu pärast tulema, samuti Euroopa arvamus suve alguses. Selle baasil võib meie väikesele turule ka maailmast raha tulla - suurt raha siia polegi võimalik investeerida, keegi ei viitsi meie turu peale ka aega raisata. Samas piisab meie turu liigutamiseks ka palju väiksematest summadest. Seega, kui ei tule suuremaid tagasilööke, siis poole aasta jooksul peaks toimuma päris suur hüpe ülespoole. Ka kõige negatiivsema stsenaariumi puhul ei peaks suurt langust praegustelt hinnatasemetelt tulema.
Lisades maailma olukorra, milles pole ikka veel selgust, kas V, W, L või mõni muu täht ning enamus mõtlevaid analüüsijaid arvab, et praegusest seisust tuleb varsti liikumine mingis suunas, suunda vaid ei oska praegu veel määrata, tundub meie turg pikemaajaliselt küllaltki mõistlik - tõusuvõimalus on selgelt olemas ja küllatki tõenäoline, languseks palju ruumi pole (kui mitte vale firma otsa sattuda), suur tõenäosus on, et kriisi madalatest hindadest välja liikumine tuleb ka poole aasta - aasta sees.
Seega pool aastat kuni aasta võiks meie turul positsiooni vabalt omada. Arvestama peab, et likviidne pole meie turul mitte ükski vara, lühiajaliselt võib tulla järske kõikumisi ka allapoole, oma raha kättesaamine turult võtab rohkem aega kui suurematelt turgudelt.