Olen siin loetud (kuulatud) raamatutest vähe kirjutanud. Kui raamat on pooleli, siis on pea alati mõtteid täis, mida selle kohta peaks teistele jagama. Uue alustamisel ununeb vana ära või tuleb muid kiireid asju ette. Püüan selle võla lähiajal lunastada. Ilmselt teen postitusi, milles panen loetelu raamatutest. Kui need on Kindle's, siis on märkused ka alles. Kui Audible's, siis püüan mõne mõtte meelde tuletada.
Kuulan praegu autos uuesti
Trading In The Zone'i. See oli mul Kindle's juba üle 3 aasta tagasi.
Kirjutasin ka siin.
Tasub kuulata uuesti. Kogemusi on rohkem ja ka kümneid raamatuid rohkem loetud neil teemadel. Teises olukorras ja teiste teadmistega märkad erinevaid asju.
Üks mõttekäik, mida ma esimesel lugemisel väga oluliseks ei pidanud ja ära ei märkinud, sellest, et liigne tehniline analüüs võib ka kahjulik olla. Seletan.
Üldiselt peetakse kauplemiseks, mis võib tuua stabiilselt positiivseid tulemusi, korduvat mingi mustri järgi tegutsemist. Igal konkreetsel hetkel võib turg teha täiesti vastupidiseid asju. Aga teatud tingimuste korral on suurem tõenäosus, et ta teeb mingit kindlat liikumist. Seda on paljudel juhtudel võimalik ka ajalooliste andmete peal
backtestida. Kui siis selliste tingimuste puhul kaubelda alati ühte (õiget) moodi, siis tuleb statistiliselt kasum. Kuigi iga kauplemine (tehing) ei pruugi olla kasumlik.
Eelnevast aru saamist ja loomulikult mõtlemise aluseks olemist nimetatakse tõenäosuslikuks mõtlemiseks (probability thinking). Tegelikult on reaalses elus see väga levinud ja vajalik. Näiteks autoga liiklusesse minnes ei saa me olla kunagi 100% kindlad, et midagi ei juhtu. Kui aga sõita üldiselt tunnustatud reeglite järgi, siis on väga suur tõenäosus, et jõuame õnnelikult koju. Üldiselt peaks olema selline mõtlemine kasutusel igas olukorras, kui me ei tea kogu infot või saame selle teada alles hiljem.
Kui selline mõtlemine on loomulik kauplemisel, siis vajuvad ära paljud psühholoogilised probleemid Peamised oleks, et ei kardeta kahjumit ja ei eeldata, et iga kauplemine on kindlasti kasumlik. See lubab tajuda objektiivsemalt informatsiooni, sest muidu me teadvus kaitseb meid ebameeldivusi sisaldava info eest. Lisaks mitmeid muid probleeme, mis meil on, sest evolutsioonis ei ole me kujunenud kauplejateks, vaid savannis või metsas ellu jääma.
Tõenäosustega on siis jämedalt nii. Aga milles on süüdi tehniline analüüs?
Tehniline analüüs püüab üldjuhul ennustada tõenäolist vara hinna liikumist (mida olen ka siin palju teinud). See sisendab meie ajule pidevalt, et vara hinna liikumist on võimalik ennustada. Kui see ennustamine on toimunud edukalt, siis see tõstab veel rohkem ego. Tulemuseks ongi, et me hakkame ennustusi tõeks pidama ja neid (teadlikult või pigem alateadlikult) kaitsma. See pool segab eelkirjeldatud tõenäosuslikku mõtlemist.
Mis oleks siis lahendus? Kas mitte üldse analüüsida?
Tegelikult peab analüüsima ja leidma neid mustreid (tingimusi), mis sageli tuleviku tõenäolis(ema)t liikumist prognoosivad. Ideaalis peaks neid veel backtestima ja reaaalajas nende ennustuse tõesust mõõtma. Siis võib nende tingimuste alusel tehingusse minna ja võib olla rahulik, et suure tõenäosusega sellelaadsed tehingud toovad üle aja summana kasumit. Isegi, kui mõni ei too.
Loodan, et suutsin natukenegi ennast väljendada. Kui keegi tahab sügavamalt teemasse süveneda, siis minu poolt juba viidatud ja tulevikus lisatavad raamatud annavad selles abi. Minu hinnang on küll, et need kauplemispsühholoogia teemad vajavad mingit kogemust kauplemisega, analüüside ja muuga. Siis lihtsalt mõistetakse probleeme, millest on jutt. Nagu siin eespool kirjutasin, jätsin 3 aastat tagasi praegu kirjutatud mõtte tähelepanuta. Vabanduseks tundub, et see ongi tekstina raamatus vähem tähelepandav, kui audioraamatus. Seega - kordamine on tarkuse ema. Loetud raamatut tasub veel üle kuulata. Ja ilmselt mõne aja pärast veel uuesti, kui on hea raamat.
