Euro päris vastupanujoone vastu

Praegusel hetkel on ka jooksva 1 tunni graafiku küünla keha täpselt eelmises postituses jutuks olnud vastupanujoone vastu. Mulle tundub küll, et ülesse liikumine pole päris läbi. Tänane tõus oli selline imelik, et ma eelistaksin, et see on b of 4. Samas on ka 5. laine sageli kolmestest koosnev ning võib olla ebaselge struktuuriga. Minu esmane eelistus oleks, et tuldaks veel alla c-lainega ning siis mindaks üles novembris alanud liikumise W5-t tegema. Pisikene lühiajaline üleminek kuude graafiku trendijoonest paistab hiljem välja nagu ilus trendijoone hoidmine. Vaatame. Käitumine pärast tänast hoogsamat tõusu on piisavalt segane, et hetkel oskaks mingiski suunas positsiooni võtta.





















Panen ka päevade graafiku, millel on näha tõus-langus kanalites ja mingi mu lugemine. Selle MACD tugevus on üks põhilisi argumente lisatõusu ootusele.

Euro käis pikaajalise trendijoone vastu

Täna käisime vastu 2008. ja 2011. aasta tippudelt tõmmatud vastupanujoont. Tegelikult käisime ka nii kõrgel, et Alt (4) ei sobi enam impulsslainesse. Ma arvan küll üldiselt, et äkki valuutade puhul ei ole impulsslained nii levinud - nad ei saa ju suure trendiga üldjuhul üksteise suhtes "ära sõita". Aga see ei tähenda, et praegusega peaks tõus olema lõppenud. Ma pean tõenäoliseks, et euro kerkib veelgi.
Nagu ma olen siin ka kirjutanud, ei tähenda tõusu jätkumine, et see oleks turul ainuke seisukoht. Kindlasti on palju neid, kes nii olulise vastupanu juures panustavad langusele. See tooks kaasa korrektsiooni. Minu arvates oleks see laine 4 of 3/C.

Äkki peaks viskama praegusel ajal oma sõnavarast välja sõna "tüüpiline"?

Olen siis juba päris pikka aega püüdnud lainetega siduda mõistet "tüüpilised tasemed". Mida see pikemalt lahtikirjutatult tähendab? Need on sellised tasemed arvutatuna (projitseeritud) eelmiste liikumiste pealt, kus tavaliselt toimuvad pöördumised. Sõna "tavaliselt" tähendab, et statistiliselt enamusel juhtudel. Lisaks sellele enamusele on loomulikult olemas ka vähemus. Võib-olla vähemtõenäoline, kuid siiski olemas. Mingid kirjeldavad reeglid ei ole reeglid selles mõttes, et nad sunniksid turgu kuidagi käituma. Turg käitub ikka nii, nagu sel hetkel soovib. Ja turul on alati õigus.
Eelmises postituses tõmbasin paralleeli nafta ja indeksite vahel. Nafta hind on nii hoogsalt ülesse läinud, et jälle samade "tüüpiliste" tasemete järgi vaadatuna hakkab tõus varsti olema mitte korrigeeruv, vaid trendiv.
Praegune S&P 500 graafik. Tasemete poolest võiks oodata pööret alla. Kuigi tüüpiline 1.618 on juba pea 2.618. Vaadake aga kahe viimase nädala küünlaid: kui pikad, lõppevad nädala tippude juures. Jätsin graafikule ka 3 indikaatorit: stochastic on üleval embedded - aabitsatõde on, et selles olukorras ei ole väga mõtet allapoole vaadata, MACD ja RSI on mõlemad järjest kõrgemaid tippe tegevad - üldjuhul need indikaatorid enne pööret lahknevad (diverge) hinnast.
Muideks, RSI on kuude graafikul (pole siin lisatud) peaaegu samal tasemel, kui oli 1996. aasta keskel. Sealt algas selle indikaatori nõrgenemine kuni 2000. aasta turu tipuni. Samal ajal kerkis aga indeks veel ca 2,5x.

Veniv laine

"Imetlesin" S&P 500 graafikut. Siin vasakul on tasemed, millest olen juba pikka aega kirjutanud. Mingi aeg käis liikumine nende tüüpiliste väärtuste järgi. Üks hetk läks asi kiiremaks. Panin graafikule rohelise kasti kohas, kus korrektsioonid alla ei olnud enam nii sügavad, et oleks vajunud toetustasemeteni ning tõusud hakkasid minema kõrgemale tüüpilistest tasemetest.

Ma ei taha hetkel väita, et see seos oleks väga kindel, kuid umbes sel ajal hakkas nafta (korrigeeruvalt?) tõusu tegema. Tõus on ühelt poolt päris tugev, kuid teiselt poolt algas nagu 3-sega. See on väga tugev argument sellele, et tuleb veel ajalooline põhi.
Ma olen sellelaadseid uudiseid juba ca 10 aastat jälginud. Minu arust on inflatsioon selle aja jooksul olnud väga tugevalt sõltuv nafta hinnast. Ja keskpangad (eriti ECB) on püüdnud inflatsiooni siis kas tekitada või vähendada oma poliitikaga. Samas inflatsioon on tegelikult sõltunud nafta tootmis- ja tarbimismahtudest. Muideks: ka 2000. aasta kaks tippu aktsiaturgudel langesid kokku nafta hinna tippudega. 2008. aasta nafta hinna tipp on ca samas kohas, kus languse b-laine tipp. Seega tundub, nagu võiksid naftariigid müüa turu lühikeseks ja lasta siis naftatootmise piiridest vabaks mingil ajal - saaksid turu pealt raha ja seejärel võiksid uuesti nafta tootmist piirata. Tegelikult ei ole korrellatsioon äkki põhjus: põhjus on mõlemal asjas lihtsalt üks. Turu segment.

Ronime edasi - aga äkki oleme juba 1 aste kaugemal?

Vaatasin täna S&P 500 graafikut. Kerisin lühemate perioodidega natuke ajas tagasi ja mulle tundus, et on parem, kui vastavate lainetippudeni jõudmine oleks loetud varematel kuupäevadel. Kui tõsta lainenumbreid ettepoole, siis oli pilt loogilisem.

Seletus:  ma kasutan analüüsis lainete lugemist, millele on abiks fibonacci tasemed ja hooindikaatorid (põhiliselt MACD). Just MACD puhul on iga liikumise jaoks sobivaim mingi konkreetne graafiku periood: päevad, 4h, 1h jne. Kui vaadata sama lainet teise perioodi graafiku pealt, siis pole seda infot näha. Nii olid ka eelmisel aastal alanud osalained paremini näha siis, kui kogu see periood päevade graafikule mahtus. Kui siis hiljem liiguti kõrgematele tasemetele ilma suuremate korrektsioonideta ja ma tõstsin laineid edasi, siis nädalate graafikul ei paistnud midagi halvasti.

Veel septembrikuus oli mul (3) 2017. aasta veebruari lõpus. Aga me venisime ülespoole ilma märgatava korrektsioonita. Septembrikuu postituses kirjutasin: "Loomulikult on võimalus, et tehtud langus oligi kogu [4], kuigi see oleks tasemete ja enda suuruse järgi ikka väga pisike. Nii väike korrektsioon oleks kogu turu suhtes ikka väga pulline (tegelikult ka imelik)." Imelik küll, aga äkki ikka nii oligi. Panen selle lugemisega graafiku siia ülesse.

Sellisel kujul oleks päevade graafik hetkel järgmine:






















Eelmises tsitaadis oli sees väljend "väga pulline". Tegelikult see ei ole. Kui kogu aeg sai venitatud [3] võimalikku lõppemist kõrgemale, siis nüüd oleks aeg juba peaaegu [5] käes.
Mida see tähendab? Kui laine läheb tüüpilisest fibist ühe jagu kõrgemale, siis võib oodata, et vastavalt läheb kõrgemale ka korrektsiooni põhi. Sellise lugemise puhul oleks võimalik, et meil on valmis saamas 5 lainet ning korrektsiooniks oleks juba aste suurem laine.
Panen siia ühe nädalate graafiku, millel on väga kaugele jõudnud 2009. aastal alanud laine.

See graafik ei sobigi kõige halvemini. Liikumised on küllaltki täpselt tüüpiliste tasemeteni. See on küll logaritmiline graafik. Viimane lõpp on tasemeni 2.382, mis on täiesti normaalne. Samas on aga liikumise hoog liiga suur. See võib aga olla nädalate graafiku viga - päevade peal on see laine küllaltki loogilise kiirendamise ja aeglustusega.
Kui me saame valmis 5 lainet aastast 2009, siis kuhu me korrigeerume? Eeldusel, et 2009 lõppes alla aste väiksem 4. laine, peaks korrigeerumine tulema selle "sisse". Olen aga pidevalt öelnud, et pikemaajaliste lainete lugemine ei ole üldse nii levinud. Nende andmeid ei saa kergelt tarkvarasse ja seepärast tehakse seda küllalt harva.
Kui kindel on, et oleme nii kaugel ja mitte allpool (laine struktuuri järgi)?
Ei ole väga kindel. Isegi, kui iii ja iv on õiged, on võimalik, et viimane laine venib (extends). See tähendab, et see kujuneb välja omakorda 5-st selgest osalainest, millest praegu lõppeb alles esimene.
Pole kindel ka, et me nii kaugel oleme. Analüüsimaja, mida ma jälgin, asutaja on oma lugemisega alles 4 of (5) of iii kohal. Tal on kindlasti palju rohkem kogemusi, kui on mul. Tema lugemine on aga tunduvalt sügavama jaotusega (näeb välja keerulisem) ja pole logaritmiline. Sellest erinevused,
Millal me näeme, milline on õige lugemine?
Mehhanism on selline, et kui hakkab langus (mille näitajaks on mingitest tasemetest läbivajumine), siis on oodatavad toetustasemed eri lugemistele. Kui siis millestki läbi vajutakse, on tõenäoline, et struktuuri järgi tuleb sügavam langus.