Kus me oleme?

Nädala kauplemine on läbi. USA turu kolmest suurest indeksist tõusis nädalaga S&P 500 natuke, kaks teist DJIA ja Nasdaq 100 langesid pisut. Euroalas on nii Saksamaa kui Prantsusmaa teinud madalamad tipud ja põhjad. Dow Jones World Stock Index käis veebruari algul juba languse nädala ajal kergelt üle 2011 keskpaiga tipu. Väga väikese mööndusega võib öelda, et see tõus võis olla 2. laine tipp.
Täiesti võimalik on, et kunagi hiljem öeldakse, et 2013 veebruari algul tehti pikemaajalised tipud.

USA turul on kõik indeksid näidanud langemise signaale vahelduva eduga juba detsembri algusest peale. Samas on ikka vähehaaval ülespoole liigutud. Eriti S&P, Nasdaq on pea samas kohas. Lainete analüütikud saadavad iga nädal mitu analüüsi, kus prognoositakse kadu USA indeksitele. Samad analüütikud on prognoosinud USA riigivõlakirjade tootluse kasvu. Nii on mingi aeg ka olnud. Need kaks asja aga omavahel kokku sobida ei tohiks - kui majanduses tekib tõus ja intressitasemed lähevad üles, siis ei oleks nagu mitte mingit põhjust indeksite kukkumiseks. Mind on see küsimus vaevanud juba üle poole aasta. Täna vaatasin otsa 10-aastatse võlakirjade nädala graafikule (kas nädala graafik pole selliste asjade trendi jälgimiseks üldse parem periood?). 2 asja: RSI on allpool korrektsiooni piiri põrganud ja SlowStochastic on samal ajal ülevalt allapoole lõikumas. Tekkis väga mõeldav stsenaarium - viimase poole aasta tõus on vaid kerge korrektsioon. Kes on öelnud, et tootlused alla selle 1,5% suurusjärgu minna ei saa? Mis on üldse USA valitsuse (mis on Obamacare ja muu raha kulutamise taga) võimalused? Ees on äkki Jaapani suurusjärkudesse minemine. Kõhklused on, et pidevalt laineid lugenud analüütikud on ilmselt turgu pikemalt ja paremini jälginud ning võiksid aimata paremini oodatavat suunda. Samas poleks see esimene eksimine (või siis ühe võimaliku variandi mitte välja toomine).

Saksamaa osas läksin kergelt lühikeseks natuke aega tagasi (nagu pea alati - liiga vara). Signaalid, mis viitasid langusele, ei valetanud, nii see on ka läinud. Küsimus on vaid, kui kauaks see nii on - kas langusest tuleb trend või on see vaid korrektsioon. Fundamentaal laia euroala majanduslanguse näol on selle neljapäeva statistika valguses ka järjekordset kinnitust leidnud. Miks Saksamaa? Lõuna riigid on juba pikemat aega päris all (Itaalia INE käis eelmise suve keskel alla 2009 põhja, ka sügise jooksul on tõus olnud väike). Prantsusmaa on olnud peale 2009 põhja tugevam (ca lõuna ja Saksamaa vahel korrektsiooni sügavuselt). Seega loogika oleks - et teha panus langusele, tuleb valida veel kõige kõrgem, isegi kui see tugevaim on. Kahtlus on muidugi, et eelmisest nädalast võib mingi aja jooksul kõige kiiremalt langeda Prantsusmaa.
Tunne, et tõus peale 2009 tõusu on vaid korrektsioon, süveneb kogu aeg. Itaalia on peale seda kuude graafikul saanud RSI vaid napilt üle 50, Hispaania 60 kanti. EWQ (Prantsusmaa) ca 60 kanti,  isegi EWG (Saksamaa) vaid ca 65 kanti. Samas on aeglase stohhastiku järgi käidud üleostetud piirkonnas mitmeid kordi.

Karune tunne

Täna istusin pikalt S&P ja NDX-i suuremate aktsiate ja eri riikide indeksite graafikute taga. Paarikümnest suuremast aktsiast tundus peale 1-2 kõigil lubadus allapoole liikumiseks. Ka neil eranditel on täitsa võimalik, et languseks saadakse küpseks õige varsti.
Riikide indeksite otsa vaadates tekkis esimest korda sügavam usk lainemeeste väitesse, et uus põhi tuleb alla 2009 põhja. Osadel indeksitel (just hädas Euroopa omadel) juba seal ollakse või ollakse hiljuti käidud. Nn. lubavad arengumaad on osaliselt languses (nagu nt. Brasiilia), osade puhul võib hiljutist tõusu vabalt korrektsiooniks tõlgendada, millele peaks järgnema langus (nt. Hiina eri indeksid). Just Hiina on mulle olnud küsimuseks - lainete järgi on välja käidud, et seal on suur tõus juba hakanud (kohe hakkamas). Selle uskumisel (samas kui samad ennustajad lubavad läänemaade indeksitele kadu) on olnud mul kogu aeg kahtlus. Eri indeksid on omavahel ikkagi positiivses korrelatsioonis, samas arenevad riigid teevad liikumisi kiiremini ja suurema amplituudiga kui USA indeksid. Kui tõenäoline on siis muude turgude tõus (kust suures osas kaupu ka USA turule viiakse), samal ajal kui USA langeks?
Äkki on õige hoopis järgnev: Üles-alla liikumised on mõningasest viivitusest hoolimata eri turgudel samad. Arenevad turud liiguvad üle pika aja küll arenenud turgudest ülespoole, kuid seda tänu üles-alla lainete suuremale kalduvusele esimese poole suunas.
Siit tuleneb loogiline järeldus, et pikk positsioon oleks tulusam küll ilmselt arenevate turgude puhul, kuid sellesse positsiooni tasuks minna igal juhul siis, kui turud on põhjas. Kui minna arenevate turgude pikka positsiooni olukorras, kui USA hakkab langema, siis saab tõenäoliselt suurema kaotuse, kui saaks USA turul.
Äkki see tänane arvamus on vaid tunne? Hästi ei tahaks uskuda, sest lisaks tundele näitab seda ka pilt. Eks natukese aja pärast vaadates saab sellele arvamusele kinnitust või tuleb vastupidine tunne.

Võimalik H&S Apple'l.

Praegu kipub Apple nädala graafikul tegema H&S. Kuna tasemed on võetud perioodisiseste äärmuste pealt, siis pole vast oluline ka nädala sulgumine, et signaal lõplik oleks.

Graafikul on veel kaks kasti - mis oleks, kui on käimas a-b-c korrektsioon ja a ja c on võrdsed. C on sageli veel ka 1,62 x a.
Näeme. Täna oli siis see uudis, et Apple on vähendanud komponentide tellimusi IPhonele I kvartalis. See fakt jooksis läbi juba enne, kuid täna hakkas sellest kinni meedia.
Sama graafiku link joosvana.

Kas kauplemine hakkab "pähe"?

Kui ärkad öösel kell 3 ja loed juba mitmendat korda mõne peatüki expanded flat'ist kõigist kätte sattuvatest raamatutest - kas see on psüühiline häire või hakkad muutuma tõeliseks traderiks?
Taustaks: lainete analüütikud, kelle analüüsid mul on tellitud, väidavad, et langeva turu 2., korrigeeriv, laine on tehtud ja nüüd sõidame alla edasi. Minu arvamus on (ja ainult sellele suudan leida kinnitust raamatutest), et läbi on 2. laine osalaine b ja enne allasõitu ootab ees veel osalaine c üles. Moodustukski siis 2. laine, mille struktuuriks oleks expanded flat. Selle nime osa "venitatud" annabki sellele struktuurile viimane osalaine, mis peaks olema suhteliselt pikk. Tänu sellele on nende kahe stsenaariumi vahe sellesse positsiooni protsentides.
Lisaks lainestruktuurile on minu arusaamisdt mööda ka hooindikaatorid sellises seisus, et kohene allasõit ei tohiks pilti sobida.
Eks järgmine nädal (tõenäoliselt) näitab.

Pikaks indeksites

Eelmises postituses lubasin hakata jälgima 30-min graafikuid. Täna tulid siis nii S&P kui ka Nasdaqi langemise lõpu signaalid enne kelle 20-t. Natuke uimerdasin, vahetasin lühikese positsiooni pika vastu. Peale mõningast ühe koha peal olekut läks turg ülespoole, kuid enne lõppu tuli veel allapoole tagasi. Peale börsi sulgumist tuli uudis, et USA rahandusminister saatis erakorralise olukorra kohta teate (või ettepaneku natukeseks lisarahaks) kongressile. Enne seda tuli uudis, et Obama tuli tööle tagasi olukorda veel lahendama. Poliitiline olukord lubab, et vähemalt ajutiselt tuleb positiivsemaid signaale, mis sobib kokku 2. laine korrigeerumisega. Eelnevalt olen sel aastal selle suuruse lained tähelepanuta jätnud, püüdes olla vaid pikemaajalise trendi suunas. See on ühelt poolt jama, sest 2. laine võib korrigeerida pea kogu 1. laine jagu (siis S&P-l tagasi 2,2% detsembri keskpaiga tipuni) või veel hullem - hiljem võib selguda, et polnudki 1. laine ja liikumine läheb selle tipust ülespoole. Igal juhul peaks olema parem olla ka väiksema liikumise puhul õigel pool turgu. Loomulikult suureneb väikeste liikumistega kauplemine vea tegemise riski. Tänase sulgumise pealt lubab ka minu poolt siin eelnevalt viidatud High Probability ETF Trading S&P minekut üle 5SMA. Eks näeb.

Muutused ja mõtted

Viimased mõned nädalad olen graafikute jälgimisel võtnud kõige lühemaks perioodiks 30-minutilise. Selle kasuks sundis otsustama liikumine (tõus), mis hakkas novembri keskpaigast ning mille alguse signaal oli näha indeksite 30 minuti graafikul. Seni arvasin ma, et nii lühikese perioodi pealt alanud liikumine saab olla vaid väga lühiajaline. Aga liikumine, mis on pea kuu aega ja 7% on päris pikk. Ka 12 detsembri tipp oli näiteks S&P-l 30 minuti peal hästi näha. Ma ei ole veel sellise turuga kokku puutunud, kuid ilmselt on lühema graafiku pealt parem teha otsuseid ka turul, kus isegi nädala-paarised trendid puuduvad. Loomulikult on 30 minuti graafiku jälgimine ajamahukam, kuid sageli on näha, et mõne järgneva perioodi jooksul ei saa tekkida olukorda, mis minu jaoks pööramise signaaliks oleks, samas ei saa ka nõuda, et raha teenimine päris ilma vaevata tuleks.
Muidu oli täna huvitav päev - olulise taseme lähedale jõudsid erinevad varad. Euro ja Apple'i puhul on oluline näha, kas järgmisel nädalal liigutakse edasi või põrgatakse tagasi. Püüan homme mõningad asja iseloomustavad graafikud ka siia üles panna. Apple on selles mõttes huvitav, et alles hiljuti oli hind üle $700, mõned analüütikud seadsid hinnasihi $1111, kuid nüüd ollakse tagasi juba $500 juures. Iseenesest pole firmas ju midagi nii hullusti - vaid väikesed probleemid mõne tootega, katete vähenemise oht jne. Samas kasumit teenitakse ju kasvavalt olemasolevate toodete pealt, kõik ootavad TV toodet. Ilmselt teenitakse ka selle pealt päris tublisti. Sellest tulenevalt võib selliste aktsiate omamine tulevast inflatsiooni sillmas pidades päris hea olla. Küsimus on vaid selles, et millal seda osta. Paljude arvates oli selleks hea hind ka $700.
Lisaks aktsia enda tõusupotentsiaalile on Apple oluline ka indeksite liigutajana. Koos mõne teise suure aktsiaga annavad nad viiteid sellele, kuidas indeksid võiksid lähiajal liikuda.

Turu uus suund pole nii lihtsalt määratav

Peale neljapäevase kauplemise lõppu kirjutasin eelmise jutu "Korrektsiooni lõpp". Peaaegu samal ajal tuli newsletter, milles Doc Severson väidab, et on tekkimas uus trend üles. Tõsi, selles kindel olemiseks peaks liikumine enne üles läbi oluliste tasemete olema. Selle liikumise järel tulevast allavajumisest soovitab ta pikaks minna. Selle mehe videoid olen ikka vahete-vahel vaadanud - jutt on küllalt asjalik. Veebis peaks tema videole ja jutule ligi saama aadresil. Kindlasti tasub kuulata ka selle mehe mõtteid. Ise ma suurde tõusu hetkel küll ei usu - sõltumata minu toodud signaali uskumisse on hooindikaatoritel (ingl. momentum indicators) näha trendi nõrgenemine - see peab varem või hiljem tooma liikumise teises suunas. Mina kujutan seda ette nagu kiige liikumist ühte äärde - sõltumata, palju talle jõudu rakendada, tahab ta ikka tagasi vajuda. Aktsiaturu suuna muutumiseks on oluline vaadata ka suuremaid turge - võlakirju ja valuutasid. Võlakirjade osas on minu loetavad lainemehed paar kuud juba rääkinud, et ees ootab pigem tootluste kasv. Ma pole seda eriti tahtnud uskuda, sest see tähendaks teiselt poolt aktsiate hinna tõusu - samad laineanalüütikud prognoosivad aga aktsiate uut languslainet. On küllaltki selge, et need kaks varaklassi ei kipu niimoodi koos liikuma. Põhimõtteliselt võiks olla see võimalik, mil kaoks usaldus täielikult nii USA võlakirjade kui aktsiate suhtes. Sellist olukorda on aga raske isegi fiscal cliffi puhul ette näha, see eeldaks mingit ülisuurt sotsiaalset, looduslikku või sõjalist katastroofi. Tekib ju ka küsimus, et millesse siis see raha läheb. Nii suure mahu jaoks pole maailmas teist kohta. Viimasel ajal on lainemehed ka hakanud tagasi tõmbuma prognoosis yield'ide tõusu osas. Kui need vajuvad alla viimaste kuude põhjasid (praegu ei olda enam kaugel), siis on tõusulaine teooria vale. Siit on siis põhimõtteliselt tulemas variant, et raha läheb võlakirjadesse. Mõni võimalik USA reitingu alandamine pole äkki nii hull - rohkem kardetakse maksude mõju ettevõtetest aktsiate eest raha saamisel. Aktsiate hinna allatulekuga sobiks ka euro kursi nõrgenemine. Euro mingiks tasakaaluhinnaks praeguste majandus(konkurentsi)tugevuste puhul võikski äkki olla mingi 1,3 dollarit euro eest. Selles olukorras oleks äkki ekspordi konkurentsivõime mingis tasakaalus. Kui suvel käidi 1,2 kandis, siis hakkas Euroopa eksport juba väga kuumaks minema - ja seda mitte vaid ekspordimootoril Saksamaal, vaid ka Itaalial jt. Selle mingi tasakaaluhinna ümber käib siis lühemaajalisem kauplemine, milles suurimaks mõjutajaks on võlakirjade usaldusväärsus ja nende hind. Eelmise aasta keskel tugevaks läinud euro nõrgenemisele suundumise taga on selgelt siinsete võlakirjade probleemid (ja eriti Itaalia probleemid eelmise aasta keskel). Kindlasti on kõigil meeles ka Euroopa Keskpanga poolt turule visatud triljon. Praegu oleme tehniliselt euro osas kevade toetustaseme all, mis võiks olla vastupanuks. Loogiline on selle all allapöördumine. Dollari tugevnemisele oleks vaja mingeid probleeme Euroopas, majanduse arengu suhtes negatiivsemat väljavaadet või päris sõjategevust. Euroopa 2 suurt aktsiaturgu on vastupanu, mis on olnud juba mitmeid kordi sel aastal, all.
Saksama:

Prantsusmaa:

Üldiselt oleme tasemete järgi pea kõigis varaklassides mingi olulise taseme vastas - võidakse sellest tagasi põrkuda või läbi murda. Ilmselt kõigil varadel niimoodi, et säiliks nende omavahelised seosed.

Ainuke asi, mis viitaks nagu aktsiaturgude allatulekule on seesama MACD negative divergence ja üldse hooindikaatroite nõrgemaks muutumine (see pole aga veel päris sel piiril, et nad veel nõrgemaks enne hindade langust muutuda ei saa). Äkki juba see nädal näitab suuna mingiks natuke pikemaks ajaks.