Jaapani sell-off

Juba mõnda aega on ärevus õhus seoses turgude küllaltki kalli olekuga ja oodatava intressitõusu kartusega (näiteks S&P bullish percentage graafik läks lamedaks veebruari keskpaigaks, peale seda on kergelt vajunud). Kas looduskatastroof Jaapanis ja sellele järgnema kippuv tuumakatastroof saab ajendiks turu tõsisele korrektsioonile?
Täna kukkus Jaapani turg üle 10%, Euroopa ja USA turud protsente. USA kukkumine jäi 1% lähedale vaid seepärast, et Fed võttis turge toetavalt sõna. Ka kogu meedia oli täis jutte ja statistikat, mis seletas, et sellisel sell-off'il müümine ja siis rahasse jäämine on statistiliselt selge kahjum. Kuid ega seda kiputa uskuma. Viimase paari aasta jooksul on kõnekäänuks turgudel: "don't fight the Fed" - see tähendab, et kui raha turule tuleb ja eriti sel ajal, kui see tuleb, ei ole mõtet langusele panustada. Täna öeldi Bloomberg'is välja ka väide, et selle seisukoha õigsuse osas on muutus tulemas, äkki juba on tulnudki. Kulla ja hõbeda hinna päris järsk langus tundub kuidagi viitavat sellele, et turg ikkagi ei usu Fed'i ja kardab intressitaseme tõusu.
Eks lähimad päevad näitavad, kas on tegemist kerge paanikahoo või suurema korrektsiooniga (ega ometi mitte W-ga, mille kartus on juba mõnda aega unustusse kadunud?).
Selged faktid on, et on tulemas intresside tõus, mida turgude probleemid ja avaliku sektori suured võlad vaid edasi lükkavad. Samas on ka fakt, et turule on tulnud palju lisaraha, mis raha käibekiiruse lisandudes vaid võimendust saab. Need on faktid, mida ei saa eitada. Samas: kas näiteks Saksa 20-ndate või Argentiina hilisemad hüperinflatsioonid tekitasid suure majandustõusu. Praegusel ajal on üheks halvaks teguriks lisaks tuumaenergia kartusele ka rahutused naftatootjates. Kuidagi kõhe on, et USA selles osas liiga pealtvaataja on, tundub, et nende president nagu naudib selliseid rahutusi (vihjaks siin tema enda radikaalsemale sotsialistlikule taustale, aga ka seosele islamiga). Kogu muu maailm ei ole rahul, kui USA liiga aktiivselt sekkub muu maailma arengutesse, kuid hetkel tekitab hirmu tema suur passiivsus. Äkki on lõpuks ka poliitikasse jõudmas reaalsus, et USA ei suuda enam majanduslikult täita seda rolli, mida peale II Maailmasõda täidetud on. See selleks, kuid kõige selle (rahutused naftatootjates, tuumaõnnetus) mõjul on tekkinud olukord, kus turgude allavajumisel nafta hind mitte ei lange (seega ei aita turge tõusule), vaid hoopis tõuseb.
Nagu ma juba eelnevas postis kirjutasin, on mulle intresside tõusu periood turgudel täiesti uus, seega ei oma ka palju kogemusi. Vaatame huviga, kuidas asi edasi liigub. Täna käidi välja, et turud on ka viimaste sündmuste (maavärin, rahutused) ajal liikunud ikkagi Fibonacci numbrite järgi, millel ei peaks kõige sellega ju mingit seost olema. Eks selles ongi turgude maagia. Proovin selles lähiajal lisa kirjutada.
Ida börsid avanesid selle jutu kirjutamise ajal kergelt ülespoole.

Head 2011 investeerimisaastat

Head uut aastat, veel nii hilja, sest see aasta pole veel ühtegi tehingut teinud.
Eesti turul polnud eelmine aasta veel see, mis lootsin - mõned varad küll tõusid, kuid mõned mitte. See viimane käib Nordeconi kohta, milles on proportsionaalselt liiga suur positsioon, ning mis seedis jätkuvalt oma tobedaid minevikutehinguid - loodame, et sellega on ühele poole saadud ja tulevikus ollakse targem.
USA turg oli edukam: Interactive Brokers näitab ajaga kaalutud tootluseks üle 200%.
Samas, ega kõik päevad pole vennad. Selle aasta iseloomustajaks saab ilmselt olema kõigi varade, eelkõige toorainete, ülespoole pürgimine, millele vastukaaluks hakkavad intressid rohkem ülespoole liikuma. Vähemalt minul isiklikult sellise turu osas kogemus puudub.
Eelmisel aastal leidsin endale vist praegusel hetkel parima kauplemismudeli - olla postsioonis mõned päevad, püüdes tabada trendi ja selle tugevust. See on ilmselt parim, arvestades, et täispäeva arvuti taga ei istu. Kuna ka päris iga päev ei jõua turgu jälgida ja analüüsida, siis omakorda on parem neil hetkedel "rahas" olla - muidu kipub igasugu üllatusi juhtuma.
See aasta ei tule siis tervikuna nii trendiv, lainetamist tuleb rohkem. Sellest aru saada on paras väljakutse.

- Posted using BlogPress from my iPhone

Kas kuld ikka läheb kallimaks?

Kulla hind USA börsidel teeb imetletavat rallit. Enne kui minna eurost kulda ostma, peaks vaatama, mida teeb kulla hind euros.
Järgnev graafik näitab kulla hinda mõõdetuna euros:






Graafikult on näha, et kulla maksimum euros oli 22. septembril ja sealtmaalt on pigem langus. ADX ja MACD näitavad kullale langust, samas on kuld leidnud toetuse 50SMA peal. Ilmselt varsti selgub, kuhu suund võetakse. Tõenäoliselt ei püsi usk ka euro tugevusse, siis läheb kulla hind tõenäoliselt ka euros üles. Praeguse hetke liikumises on aga palju parem hõbe. Hõbeda hind on tõusnud ka kiiremini kui kullal, samas on hõbeda seos majanduskasvuga suurem, seega risk halbade tulemuste valguses allapoole vajuda suurem. Lainetusest hoolimata on $SILVER:FXE graafik (vaata Stockchart'is) alates 2009 aasta algusest üle 2x tõusnud - selle sõiduga oleks pidanud sõitma. Aga oleks on ....
Hetkel kisub asi natuke paraboolseks, mis on igal juhul hoiatav signaal. Kas see tähendab ka oodatavat korrektsiooni?

P.S. Ei maksa seejuures veel unustada sedagi, et ega vaid dollar odavamaks ei muutu, vaid ka euro.

Nafta hinnast

Tänasele mindi vastu, oodates naftavarude aruannet. Enne jooksis juba läbi, et need suurenevad prognoosidest rohkem - ca 10x rohkem kui eelmisel perioodil.
Natuke lihtsameelne oli oodata, et sellise uudise peale läheb nafta hind allapoole. Mul endalgi oli ühest nafta vertical'i likvideerimisest väike lühike positsioon naftas. Peale uudise väljatulekut käis väike võnge allapoole ja siis mindi üles edasi.
Mõtlesin, kuidas selle hinna liikumisega on ja jõudsin sellisele seletusele:

Varude suurenemine ei ole tingitud mitte ainult tarbimise väikesest mahust, vaid sellest, et kõik, kellel mingi vaba mahuti on, tahavad hoida dollari asemel naftat. Iseenesest tahetakse hoida mida iganes, aga mitte dollarit. Mõnel päeval olevat USA indeksid isegi hoolimata protsentides tõusust euros odavamaks läinud (seda peaks europõhine, ja muidugi ka muu, investor arvestama). Küsimus hinna prognoosimiseks on, millal mahutid (äkki võetakse jälle ka laevad lisaks) täis saavad, siis peaks jooksvad futuurid odavamaks minema. Samas pole ilmselt nafta säilitajate poolt müügisurvet tulemas, sest hoitakse varusid inflatsiooni vastu. Hinnalangus on ilmselt tulemas ka siis, kui USD tõusma hakkaks ja naftat selles kontekstis müüma hakataks.

Seega sotsialistlik USA valitsus on loonud olukorra, kus keegi ei taha omada dollarit, oma inimesed kaotavad oma varandusest kümneid protsente jne. Seda kõik selle nimel, et saaks paremaid töötuse ja GDP numbreid, selle abil äkki paremaid tulemusi valimistel.

Jaapani Candle-Stick

Jaapani Candle-Stick'idest ja nende signaalidest on igal pool palju juttu, kuid vähemalt nende uurimisega tegelejate arvates on nad põhjendamatult tahaplaanile jäänud.
Graafikute analüüsi (tehnilise analüüsi) suur ülesanne on püüda ajaloolisest infost "välja võluda" ennustusi tuleviku jaoks. Opponendid võrdlevad seda tahavaatepeegli abil auto juhtimisega.
Probleemiks ongi, et igasugused arvutatavad suurused on tahapoole vaatavad. Sõltuvalt perioodist, mille jagu tahapoole vaadatakse, tekibki viivitus reaktsioonis tegelikkusele. Kui seda perioodi lühendada, tekib rohken müra, mis tegelikult ei ole oluline investeerimisotsuste tegemisel. Kui pikema perioodiga siluda näitajaid, siis jääme jälle turu liikumisest maha.

Minu lihtsustatud järgnevus turul toimuvast:
1. Turul toimub psühholoogiline ootuste muutumine, sõltuvalt uudistest, ajast jm. Kuna turg on suur, on selline muutus inertne - üks investor võib muutuda küll sekundi jooksul pullist karuks, kuid mitte kogu turg.
2. Toimuvad mingid liikumised (hind ja maht) turul tulenevalt ootuste muutumisest, mida me saame numbritega mõõta.
3. Trend läheb uude suunda.

Küsimus on, et numbri 2 juures saab ettevaatlik investor küll numbritest näha, mis toimumas on, kuid tegelikult on siis juba midagi toimunud, mis kajastub kindlasti kasumis.
Eesmärk oleks siis, et juba numbri 1. juures taibata, mis turul on toimumas.
Minu hüpotees: Jaapani candle-stick'ide abil on lootus turu emotsioone tabada juba number 1. juures. Teine osa hüpoteesist: võib-olla on turu käitumine candle stick'ide jaoks paremini "tõlgendatav" mitte aktsiate vaid kauba (nafta, metallid, toit jms.) puhul, sealt nad ju tulnud ka on.

Riigivõlakirjade hind

Viimasel ajal on USA riigivõlakirjade tootlus väga alla läinud (hind üles). See tundub olukorras, mil raha turule juurde tuleb, küllaltki ebaloomulik, loogiline oleks oodata intressitasemete tõusu.
Täna oli üleval näiteks lugu, mis soovitab riigivõlakirju lühikeseks müüa.
Asi nende võlakirjadega pole tegelikult üldsegi nii ühene. Selgelt on praegune võlakirjade hinna tõus tingitud muude varade nõrgast hinnaliikumisest - ei riskita minna sisse muudesse varadesse ja võetakse vahepeal tulu võlakirjadest. Siin peab pöörama tähelepanu sõnale "vahepeal" - kui intressitase või aktsiate hinna tase tõuseb, siis on võlakirjade hinna langus nii kiire, et võib tekkida midagi short squeeze'i moodi.
Kuidas siis USA võlgu elab ja seejuures intress riigivõlakirjadele langeb? Kui Eesti riik laenaks oma äraelamiseks raha, siis riigivõlakirjade intress tõuseks väga kiiresti. Mehhanism on selline, et suure osa turule paisatavast likviidsusest paneb Föderaalreserv sinna riigivõlakirju ostes - see hoiab nende hinda üleval (seega oodatavat tootlust madalal).
Seega väga kiirelt üleval soovitatud tehingusse vast minna ei tasu, kuigi viimastel päevadel on yield natuke ülespoole "värisenud". Kindlasti esimene võlakirjade hinna langus tekib hetkel, kui muude varade hind pöördub ülespoole (tänast hüpet üles ei tasu veel kindla ülespoole suundumusena võtta, kuigi selgelt õige pea sinnapoole minnakse). Siis tuleb nii mõnigi investor võlakirjadest välja ja paneb raha aktsiatesse.
Teine languse hüpe (ma arvan, et need ei tule korraga) tuleb siis, kui majandus hakkab nii palju paranema, et raha võimendus majanduses ja koos sellega inflatsioon, kasvab. Föderaalreserv ei saa enam nii ekspansiivselt käituda, võib-olla peab isegi raha mahtu turul vähendada üritama, koos sellega ka intresse tõstma.
Seega võlakirju lühikeseks müüa on veel vast vara, kuid, eriti konservatiivsemad investeerijad, võiks pikast positsioonist juba väljuda küll (tegelikult konservatiimsemad, võõra raha, investorid ei peaks praeguselt hinnatasemelt nendesse võlakirjadesse üldse investeerima - muidu on jälle aastaaruannetest lugeda, kuidas pensionivara vähenes).

Küsitavus on selle asja puhul muidugi USA rahapoliitikas ja Föderaalreservi investeerimispoliitikas.
Seletus: kriisi põhjas on ühelt poolt stabiilsusele kasuks,kui raha turule juurde pannakse ja sellega kriisi teravust tasandatakse. Kui raha viia turule odavate varade ostmisega, siis ,arvestades Föderaalreservi põhimõtteliselt põhjatut rahakotti, on selline investeerimistegevus küllaltki kasumlik. Kui ostetakse aga varasid, mis on selgelt ülehinnatud, on tegemist küllaltki kahtlase tegevusega, mille ainsaks eesmärgiks saab olla mingite poliitiliste eesmärkide täitmine.

Kas langev kolmnurk?

S&P ja muude varade puhul on tekkinud küllatki esimesel pilgul sarnane kujund langevale kolmnurgale - alumine selle haar on peaaegu horisontaalne, ülemine langeb pea 45-kraadise nurga all. Kolmnurga teravik tuleb mõne päeva jooksul, siis paistab, kuhupoole turg suundub.
Kui suund on võetud, võiks sellega natuke "sõita".