Pea 20 päeva tagasi kirjutasin, et tollane hetk oleks sobinud võlakirjade ülespoole pöördeks. Siis sai täis 3/C pikkus, mis sobis juba selle pikkuseks. Joonisel toodud ristkülikuni siis veel polnud jõutud, kuid "häda pärast" oleks see laine juba sobinud C-ks. 29. mail käidi päeva sees juba ära selle ristküliku sees, kuid see struktuur oli imelik - seda ei saanud hästi 5-ks (nagu c-l vaja) jagada. Paljud analüütikud loevad c-d vahest ka nii, et see on a-b-c, millest c on 5-line. See 29. mail nagu sobis.
Nüüd ollakse liigutud hooga ülesse, sulgumine allapoole graafikul toodud 1. laine lõppu annab tõenäosust lugemisele, mille juba paar päeva tagasi graafikule panin. Täna jäädi 50SMA alla, kui vaadata 50EMA-d (lisatud graafikul pole), siis sulgumine on täpselt vastu seda taset. Kõik see paneb mind praegusel hetkel prognoosima, et läheme veel alla ühe osalainega, mis oleks graafikul 5. Kui 5 on sama pikk, kui 1, siis ta lõppeb täpselt roosa kasti sisse. See on väga sobiv loogikasse, et sel aastal toimunud A-B-C on korrektsioon ning edasi minnakse intressidega ülespoole. Kui C asemel oleks laine (3), siis standartse pikkusena oleks see 1.382 võis isegi 1.618 1/a-d. Kuigi see (1=3 impulsslaine puhul) ei ole välistatud, on see ebatõenäoline ning 4. laine korrektsioon allapoole 0.50 taset on küllaltki tõenäoline näitaja, et tegemist ei ole korraliku impulsslainega (mis see võiks olla trendi alguses), vaid korrektsiooniga.
Homme on oluline päev, mil ECB avaldab, mida ta plaanib teha. Minu arust on ta praegusel hetkel küllaltki sundolukorras - kui ta ei taha majanduse tugevat vajumist, siis peaks turule lubama vähemalt sama lõdva poliitika jätkamist. See võib olla intresside langetamine või ka indikatsioon LTRO jätkamiseks. Me oleme praegu olukorras, mis on põhiline argument "raha kopterilt jagamise" poliitika vastu - kui algul on sel mingi stimuleeriv mõju, siis see sünntitab ebaefektiivsust ja sõltuvust, millest ei ole nii lihtne loobuda. USA-l on rahapoliitika leevendamise tagasikerimine õnnestunud paremini, kuigi ka siin jutus olev variant, et intressid ülesse lähevad ning algab 3. suur (ka hoogne) laine ülesse (vt. 12. märtsil toodud graafikut 1. laine kohta), ei ole sealsele majandusele ilmselt mitte stimulaatoriks.
Mul on hetkel enda jaoks üks küsimus: kui TNX-i 3. laine liikumine võib olla kuidagi ka seotud ECB avaldusega, siis hetkel veel puudu olev 5. laine ei saa suure tõenäosusega toimuda ühe bõrsipäeva jooksul. Ilmselt tuleb midagi huvitavamat, võib-olla reaktsioon hilinemisega. Vaatame!
Turgude seis on hetkel ka huvitav: indeksid on enamuses tegemas korrigeeruvat liikumist, mille sees (b-lainega) tehakse uusi tippe. Kui sellele korrektsioonile järgnev laine üles valmis saaks, siis sobiks põhimõtteliselt pilti väiksem (nagu 2011. a.) või suurem (nagu 2008 .a.) korrektsioon. Samas loetakse üldiselt aktsiaturu languse puhul normaalseks, kui raha põgeneb võlakirjadesse. Eespool kirjutatud nende intressitaseme tõus tähendaks aga vastupidist. Kõva kriisi ajal toimub ka üldine likviidsuse (raha) kadumine, kuid midagi sellist ei paista (või ei näe) nii kiirelt kusagilt.
Ka euro liikumist ei suuda panna ECB avaldusega ühte (suured kekspankade suuna muutused ühelt ja teiselt poolt ookeani sobivad algatama suuremaid liikumisi mingis suunas - praegu on euro kallinenud, nüüd oleks Euroopa huviks see allapoole saada, kuni millalgi hiljem USA selle liikumise vastu võitlema hakkaks): kui 8. mail tuli alla laine 1., siis oleks loogiline, et enne ECB-d toimuks korrektsioon 2. ja siis uudise peale toimuks suurem liikumine. Kuhugi vähe normaalsema korrektsiooni tasemeni me ilma mingi kiire hüppeta homseks ei jõua. Kas siis 2. laine jääb tõesti nii madalaks või tuleb hoopis liikumine euro uutele kõrgustele?
EURUSD ja TNX'i omavaheline seos: kui Euroopas likviidsust suurendataks või intressi langetataks, siis tekiks siit raha vool USA-sse sealsetesse võlakirjadesse, mis peaks nende tootlust allapoole viima. Ehk USD kallinemine võiks sobida kokku riigivõlakirjade tootluse langusega.
Euroopa ei ole ka nii väike, et USA võlakirjade turg juhiks: seal tõuseks tootlus muude tegurite mõjul, see lisaks langeva intressiga ja suurendatava likviidusega Euroopa huvi osta dollarit ja sealseid võlakirju, kuid selle ostuga võlakirjade hinda seal ei suudetaks tõsta. See viimane ei tundu väga loogiline, sest Euroopa on ikka piisavalt suur, et mõjutada oma raha liikumisega USA võlakirju.
On muidugi variant, et suur osa sinna minna tahtvat raha on sinna juba läinud. Siis ei tekitaks LTRO pikendamine uut suurt raha voogu sinna, pigem tähendaks LTRO lõpetamine raha tagasivoolu Euroopasse ja sellest tulenevat euro kallinemist. Kui vaadata veel USA võlakirjade hindu 3 viimase aasta jooksul, siis LTRO alguses sinna läinud raha peaks võlakirjades seisnuna praeguseks heas miinuses olema.
No comments:
Post a Comment