Erinevad väärtpaberid (indeksid) samal varal

Eelmises jutus kirjutasin, mida pikemaajalised graafikud näitavad põhilistel ideksitel. See on huvitav asi jälgida, kuid lisatingimused "võib pöörata seal", "üks variant on", "tõenäolisem (ilusam) on ..." jne. on probleemiks tegelike (kauplemis)otsuste tegemisel. Kui me hakkame autoga Tartust Tallinna sõitma, siis me võime küll teada, et meil on vaja enam-vähem loodesse sõita, kuid me ei keera rooli selle teadmise alusel. Me vaatame teed ja liigume sinnapoole, kuhu tee keerab. Kui sõitmise ajal näeme uuemat infot või mingit takistust, siis me korrigeerime suunda. Sama on ka finantsturgudel - isegi kui me teame õigesti üldist liikumise suunda, on vaja otsuseid teha täpsema info alusel.
Siin ongi abiks lainete ja tasemete jälgimine (või muu tehniline analüüs). Huvitav teema, millest olen natuke ka siin möödaminnes rääkinud, on see, kui ühte vara (valuuta, väärismetall, indeksid vm.) kirjeldavad erinevad värtpaberid (või arvutatud indeksid). Ise olen stockcharts.com'is kasutanud EURUSD analüüsimisel parema puudumisel (tegelikult on ka valik, kuid otsest valuutat pole) FXE'd. Ka siin olen vist maininud, et mingitel hetkedel on sel olulisi lahknemisi päris valuuta graafikuga: ollakse teisel pool olulist trendijoont või mingit keskmist, tehakse või ei tehta uut tippu (näiteks FXE ei teinud sel aastal mais uut kõrgemat tippu, kui euro ise tegi). Kokkuvõttes ei olegi mul ühtset seisukohta, mis on parem. Loogika järgi on valuuta see "päris" vara, kuid vähemalt vahest on osutunud, et FXE näitab asja tehniliselt "õigemini" ja varem.
Eelmine nädal sattus üks juhus indeksiga (S&P 500).
Indeksite analüüsimisel lühematel perioodidel kasutavad analüütikud üldjuhul futuuride graafikuid. Esiteks käib ka kauplemine ajal, mil indeksit ei arvutata (öösel). Teiseks on paljude arvates õigem laineid lugeda ka väljaspool börside avatud olekut kaubeldavate varade puhul graafikutelt, mis muutuvad ka siis. Kolmandaks näeb futuuride graafikutelt võimalikke tasemeid, kuhu stop'e ja targeteid panna (futuuri hind üldjuhul sutsuke erineb indeksist).
Lainete fraktaalsest struktuurist tulenevalt vaadatakse lainete võimaliku liikumise kindluse hindamiseks lainete sisemist struktuuri (alamlaineid). Üks juhis on, et 3. laine esimene osalaine läheb 1. laine projektsioonil 2.-e laine lõpult (expansion) üldjuhul vahemikku 0.382-0.618. Kui see läheb aga tasemeni 0.764, siis on juba suur tõenäosus, et see pole enam 3-nda 1. osalaine, vaid hoopis laine c. Ning vastavalt eelnevalt 1. ja 2. peetud on tegelikult a ja b.
S&P E-mini graafik:

Vaadates graafiku keskel punaste numbritega tasemeid, näeme, et langus on pikk, kuid lõppeb ca 70% kandis. Siin graafikul aga näeme ka juba, et see polnud ikkagi 3. laine, sest reede õhtuks mindi juba kõrgemale oodatava 3. laine algusest. Seega ca 70% juurde liikuv laine polnud 1 of 3.
Mis siis toimus? Panen umbes sama aja kohta indeksi enda graafiku:

Siin peatub aga sama osalaine peale taset 76,4%. Tuletades meelde ülevalpool kirjutatut, siis oli sel hetkel arvata, et alla ei minda 3. lainega.

Kokkuvõte:  vaadates ainult futuuri graafikut võis ülespoole hüpe üllatus olla, jälgides ka indeksit oli seda arvata juba pea ööpäev varem.