Tuesday, January 16, 2018

Euro käis pikaajalise trendijoone vastu

Täna käisime vastu 2008. ja 2011. aasta tippudelt tõmmatud vastupanujoont. Tegelikult käisime ka nii kõrgel, et Alt (4) ei sobi enam impulsslainesse. Ma arvan küll üldiselt, et äkki valuutade puhul ei ole impulsslained nii levinud - nad ei saa ju suure trendiga üldjuhul üksteise suhtes "ära sõita". Aga see ei tähenda, et praegusega peaks tõus olema lõppenud. Ma pean tõenäoliseks, et euro kerkib veelgi.
Nagu ma olen siin ka kirjutanud, ei tähenda tõusu jätkumine, et see oleks turul ainuke seisukoht. Kindlasti on palju neid, kes nii olulise vastupanu juures panustavad langusele. See tooks kaasa korrektsiooni. Minu arvates oleks see laine 4 of 3/C.













Sunday, January 14, 2018

Äkki peaks viskama praegusel ajal oma sõnavarast välja sõna "tüüpiline"?











Olen siis juba päris pikka aega püüdnud lainetega siduda mõistet "tüüpilised tasemed". Mida see pikemalt lahtikirjutatult tähendab? Need on sellised tasemed arvutatuna (projitseeritud) eelmiste liikumiste pealt, kus tavaliselt toimuvad pöördumised. Sõna "tavaliselt" tähendab, et statistiliselt enamusel juhtudel. Lisaks sellele enamusele on loomulikult olemas ka vähemus. Võib-olla vähemtõenäoline, kuid siiski olemas. Mingid kirjeldavad reeglid ei ole reeglid selles mõttes, et nad sunniksid turgu kuidagi käituma. Turg käitub ikka nii, nagu sel hetkel soovib. Ja turul on alati õigus.
Eelmises postituses tõmbasin paralleeli nafta ja indeksite vahel. Nafta hind on nii hoogsalt ülesse läinud, et jälle samade "tüüpiliste" tasemete järgi vaadatuna hakkab tõus varsti olema mitte korrigeeruv, vaid trendiv.
Praegune S&P 500 graafik. Tasemete poolest võiks oodata pööret alla. Kuigi tüüpiline 1.618 on juba pea 2.618. Vaadake aga kahe viimase nädala küünlaid: kui pikad, lõppevad nädala tippude juures. Jätsin graafikule ka 3 indikaatorit: stochastic on üleval embedded - aabitsatõde on, et selles olukorras ei ole väga mõtet allapoole vaadata, MACD ja RSI on mõlemad järjest kõrgemaid tippe tegevad - üldjuhul need indikaatorid enne pööret lahknevad (diverge) hinnast.
Muideks, RSI on kuude graafikul (pole siin lisatud) peaaegu samal tasemel, kui oli 1996. aasta keskel. Sealt algas selle indikaatori nõrgenemine kuni 2000. aasta turu tipuni. Samal ajal kerkis aga indeks veel ca 2,5x.



Monday, January 8, 2018

Veniv laine

"Imetlesin" S&P 500 graafikut. Siin vasakul on tasemed, millest olen juba pikka aega kirjutanud. Mingi aeg käis liikumine nende tüüpiliste väärtuste järgi. Üks hetk läks asi kiiremaks. Panin graafikule rohelise kasti kohas, kus korrektsioonid alla ei olnud enam nii sügavad, et oleks vajunud toetustasemeteni ning tõusud hakkasid minema kõrgemale tüüpilistest tasemetest.























Ma ei taha hetkel väita, et see seos oleks väga kindel, kuid umbes sel ajal hakkas nafta (korrigeeruvalt?) tõusu tegema. Tõus on ühelt poolt päris tugev, kuid teiselt poolt algas nagu 3-sega. See on väga tugev argument sellele, et tuleb veel ajalooline põhi.
Ma olen sellelaadseid uudiseid juba ca 10 aastat jälginud. Minu arust on inflatsioon selle aja jooksul olnud väga tugevalt sõltuv nafta hinnast. Ja keskpangad (eriti ECB) on püüdnud inflatsiooni siis kas tekitada või vähendada oma poliitikaga. Samas inflatsioon on tegelikult sõltunud nafta tootmis- ja tarbimismahtudest. Muideks: ka 2000. aasta kaks tippu aktsiaturgudel langesid kokku nafta hinna tippudega. 2008. aasta nafta hinna tipp on ca samas kohas, kus languse b-laine tipp. Seega tundub, nagu võiksid naftariigid müüa turu lühikeseks ja lasta siis naftatootmise piiridest vabaks mingil ajal - saaksid turu pealt raha ja seejärel võiksid uuesti nafta tootmist piirata. Tegelikult ei ole korrellatsioon äkki põhjus: põhjus on mõlemal asjas lihtsalt üks. Turu segment.


Wednesday, January 3, 2018

Ronime edasi - aga äkki oleme juba 1 aste kaugemal?

Vaatasin täna S&P 500 graafikut. Kerisin lühemate perioodidega natuke ajas tagasi ja mulle tundus, et on parem, kui vastavate lainetippudeni jõudmine oleks loetud varematel kuupäevadel. Kui tõsta lainenumbreid ettepoole, siis oli pilt loogilisem.
Seletus:  ma kasutan analüüsis lainete lugemist, millele on abiks fibonacci tasemed ja hooindikaatorid (põhiliselt MACD). Just MACD puhul on iga liikumise jaoks sobivaim mingi konkreetne graafiku periood: päevad, 4h, 1h jne. Kui vaadata sama lainet teise perioodi graafiku pealt, siis pole seda infot näha. Nii olid ka eelmisel aastal alanud osalained paremini näha siis, kui kogu see periood päevade graafikule mahtus. Kui siis hiljem liiguti kõrgematele tasemetele ilma suuremate korrektsioonideta ja ma tõstsin laineid edasi, siis nädalate graafikul ei paistnud midagi halvasti.

Veel septembrikuus oli mul (3) 2017. aasta veebruari lõpus. Aga me venisime ülespoole ilma märgatava korrektsioonita. Septembrikuu postituses kirjutasin: "Loomulikult on võimalus, et tehtud langus oligi kogu [4], kuigi see oleks tasemete ja enda suuruse järgi ikka väga pisike. Nii väike korrektsioon oleks kogu turu suhtes ikka väga pulline (tegelikult ka imelik)." Imelik küll, aga äkki ikka nii oligi. Panen selle lugemisega graafiku siia ülesse.

Sellisel kujul oleks päevade graafik hetkel järgmine:






















Eelmises tsitaadis oli sees väljend "väga pulline". Tegelikult see ei ole. Kui kogu aeg sai venitatud [3] võimalikku lõppemist kõrgemale, siis nüüd oleks aeg juba peaaegu [5] käes.
Mida see tähendab? Kui laine läheb tüüpilisest fibist ühe jagu kõrgemale, siis võib oodata, et vastavalt läheb kõrgemale ka korrektsiooni põhi. Sellise lugemise puhul oleks võimalik, et meil on valmis saamas 5 lainet ning korrektsiooniks oleks juba aste suurem laine.
Panen siia ühe nädalate graafiku, millel on väga kaugele jõudnud 2009. aastal alanud laine.





















See graafik ei sobigi kõige halvemini. Liikumised on küllaltki täpselt tüüpiliste tasemeteni. See on küll logaritmiline graafik. Viimane lõpp on tasemeni 2.382, mis on täiesti normaalne. Samas on aga liikumise hoog liiga suur. See võib aga olla nädalate graafiku viga - päevade peal on see laine küllaltki loogilise kiirendamise ja aeglustusega.
Kui me saame valmis 5 lainet aastast 2009, siis kuhu me korrigeerume? Eeldusel, et 2009 lõppes alla aste väiksem 4. laine, peaks korrigeerumine tulema selle "sisse". Olen aga pidevalt öelnud, et pikemaajaliste lainete lugemine ei ole üldse nii levinud. Nende andmeid ei saa kergelt tarkvarasse ja seepärast tehakse seda küllalt harva.
Kui kindel on, et oleme nii kaugel ja mitte allpool (laine struktuuri järgi)?
Ei ole väga kindel. Isegi, kui iii ja iv on õiged, on võimalik, et viimane laine venib (extends). See tähendab, et see kujuneb välja omakorda 5-st selgest osalainest, millest praegu lõppeb alles esimene.
Pole kindel ka, et me nii kaugel oleme. Analüüsimaja, mida ma jälgin, asutaja on oma lugemisega alles 4 of (5) of iii kohal. Tal on kindlasti palju rohkem kogemusi, kui on mul. Tema lugemine on aga tunduvalt sügavama jaotusega (näeb välja keerulisem) ja pole logaritmiline. Sellest erinevused,
Millal me näeme, milline on õige lugemine?
Mehhanism on selline, et kui hakkab langus (mille näitajaks on mingitest tasemetest läbivajumine), siis on oodatavad toetustasemed eri lugemistele. Kui siis millestki läbi vajutakse, on tõenäoline, et struktuuri järgi tuleb sügavam langus.

Thursday, December 14, 2017

Ikka ronime

Ma juba ei mäletagi, millal ma siin kirjutasin, et piisav kõrgus [3] jaoks on käes. Ikka oleme veninud kõrgemale. Ma ei ütleks, et asi nüüdki lõppenud on (kuigi tänane päev on nõrgem). Sageli on nn. jõuluralli - äkki see saab ka seekord tehtud. Pildiks panen S&P nädalate graafiku. Tasemed on samad, mis juba ca aasta aega. Tõstsin kõrgemale vaid korrektsiooni sihtkasti ([4]) - kui praegune tipp tuleb ülespoole oodatud tasemeid, siis vastavalt tuleb tõenäoliset kõrgemale ka korrektsioon.



Saturday, December 9, 2017

Maaklerikonto turvalisus

Hakkasin viimasel nädalal mõtlema juba mingi aeg tahaplaanile jäänud asja üle - maaklerikontol olevate varade turvalisuse üle. Kogu aeg on peas mõtted, et millise turu liikumise puhul milliste varade all raha hoida, et asi kasulikum oleks. Aga ikka on ka kontol raha, millel on oht rasketel hetkedel kannatada saada. Maaklerina kasutan IB-d, mis on piisavalt suur ja peaks olema ka ohutu (on ise NY börsil kaubeldav, mis peaks avalikkusele tagama ka rutiinse ülevaate selle enda finantsidest), toimimise mehhanismid peaks olema seal sees piisavalt turvalised, et maaklerifirma ise löögi alla ei satu (pisematega oli järskude valuutaliikumiste ajal probleeme). Loomulikult on nad ka ise kindlustanud varade säilimist, näiteks. Aga ikkagi. Ma näen ohtu suurte pankade (mida ka raha hoidmiseks kasutatakse) pikajalises turvalisuses (kui neil on probleemid, siis on tavaliselt ka kindlustusfirmadel). Me ei saa eeldada, et ka järgmise kriisi ajal käitub USA samamoodi, kui tehti TARP-iga. Tegelikult sellele teemale mõtlemise ajendiks oligi pikaajalistel graafikutel mõne suure panga aktsiahinna liikumine väga nulli lähedale. (Logaritmilisel nad alla 0 ei lähegi?)
Mida siis teha? Eriti, kui kontol peaks olema rohkem raha, kui väikesed säästud (võib-olla isegi mingi institutsionaalse investori rahad). Üks põhimõte (ka praktikas on nii olnud), et probleemide korral säilivad omatavad väärtpaberid. Turu põhja minekul ei ole ilmselt mõistlik olla 100% pikk aktsiates. Turu allapoole minekul (st. ka finantsasutuste kriisi tulekul) on seni üldjuhul tõusnud USA riigi võlakirjade ja ka USA dollari hind. Dollar on ikka raha, kuid selline võlakiri on praeguses maailmas kõige turvalisem instrument.
Siin tuleb aru saada ühest mõistest, mis konto suutlikkuse jälgimisel ja ka antud teemas on küllalt oluline. See mõiste on margin. IB juures on vastava võimega konto margin account. Põhimõtteliselt on margin tagatis konto väärtusest, mis on vajalik mingi väärtpaberi (ka valuutapositiooni) ostmiseks. Kui ma ostaks lihtsalt oma pangakontol oleva kogu raha eest USA võlakirja (ja selle tagatisel laenu ei võta), siis olekski kõik - kogu raha oleks nende võlakirjade all. IB puhul on kõige turvalisemate alla aastase aegumistähtajaga võlakirjade puhul margin 3.75%. St., et ostes kogu konto summa eest selliseid võlakirju, jääb peale nende omamise tagamist kontost muude positsioonide tagamiseks vabaks 96.25%. Arvestades, et jämedalt läheb aktsiate tagamiseks 1/2 ostu summas, futuuride puhul 1/10 nendega kaetud mahust jne., pole võimaliku võetava positsiooni mõistliku võimenduse saamine probleem.
Teenustasud ja tootlus. Teenustasu on IB-l astmeline ja see 10-kordne aste on miljoni peal. Alla miljoni on see 0.02% (min $5). Tootlus on võimalik saada praegu kuni järgmise aasta detsembri keskpaigani üle 1.6%.
Meie tähtajalise hoiustamise turu mõistes ja tootlus. Kus on siis catch?  Probleem on selles, et see vara on noteeritud dollarites. EURUSD liikumine on aastase ajaga aga küllalt tõenäoliselt suurem, kui mu eespool viidatud %-d. IB pakub futuure EUR'i ostmiseks aasta pärast praegusest hinnast üle 2% kallimalt. Järelikult saadud intress ei kata praeguses olukorras valuutariski maandamise kulu. Ilmselt on muidugi vastupidises olukorras, millel turud ootavad finantsprobleeme futuuride hind valuuta hetkehinnast allpool. Seega olukorras, milles konto tegelikult ka nähtavas tulevikus kaitset vajab, võib olla isegi võimalik futuuridega valuutarisk maandada. Äkki futuuri ja valuuta hetkehinna võrdlemine annabki märku, millal oleks vaja kontot kaista?
Intressitaseme enda muutumine. Eelpool ma seda asja keerulisemaks tegevat tegurit sisse ei toonud. Arvestasin, et osta aasta pärast aeguvad võlakirjad. Kui osta pikemaid võlakirju (mille puhul on ka tootlus vähemalt natuke parem), siis peab arvestama ka võlakirjade hinna muutumisega tulenevalt turu intressitaseme muutusest. Reegel on siis see, et kui intressitase väheneb, siis olemasolevate võlakirjade hind tõuseb. Tegelikult on ka see kriisi ajal siin kirjeldatud kindlustamise kasuks töötav: kriisi minnes tõuseb kõigepealt dollar euro vastu, samas lähevad üles ka USA võlakirjade hinnad.
See viimane asi on muidugi katmata risk - kui liikumine on teises suunas, siis võib tulla hoopis kahjum. Kui täpselt ette teada, mis suunas ja millal turud liiguvad, siis on võimalik teha loomulikult kasulikke otsuseid. Kahjuks me seda eeldada ei saa, seega on kindel vaid aeguvate võlakirjade kasutamine.
Ise ma näen, et lisaks katmata valuutariskidega konto kaitsmisele peab olema pikk ka selgetel euro tõusudel, siis on summa hea. Kahjuks on muidugi perioode (natuke nagu ka praegu), mille puhul vähemalt lähema perspektiivi liikumine pole selge.



Thursday, December 7, 2017

Tsükli seisu määramise analüüs

Sattus ette selline analüüs. Siin püütakse võrrelda erinevate näitajate eelmistele kriisidele eelnenud keskmisi graafikuid praeguse seisuga. Päris huvitav. Ilmselt saab selle järgi ka ennustada. Kui mõningate kuude pärast graafikud lahku jooksevad, siis sellest peaks järeldusi tegema.