Wednesday, May 18, 2016

Uued tuuled pensioniturul

Me turul on suure meediakära saatel tekkimas uus pensionihaldaja TULEVA. Koos uue ühistu ja haldusfirma loomisega püütakse suruda valitsust ka fondide vahetuse teenustasude alandamisele.
Tegelikult on need kaks sammu, mis on igal juhul tervitatavad. Konkurents ja selle teravnemine (fondi vahetuse odavnemine) on pikas perspektiivis vaid head asjad.
Olen püüdnud sotsiaalmeedias ka kritiseerida selliste indeksisse investeerivate (ja üleüldse igasuguste) ideede kontrollimatut müümist klientidele (vastus oli sama ebaviisakas, kui minu kahtlusele ca aasta tagasi, et Kreekasse ei maksa ikka raha kinni panna). USA-s on seaduse nõutud disclaimer, mis ütleb muuseas, et mineviku tootlus ei ole garantiiks tulevikus ning peab arvestama rahaliste kaotustega. Ma olen öelnud, et see pole ainult juriidika, vaid omab ka sügavamat sisu. Meie riigis käib aga praegu hullutamine mingite minevikunumbritega. Meedias kostab jutt, et indeksid ainult rallivad ülespoole.  Tuletan meelde, et veel 2012. aastal oli jutuks, et buy-and-hold on surnud - S&P jõudis alles siis 2000. aasta tasemele. Loomulikult oleks iga kuu investeerinud inimene panustanud fondi iga vahepealne kuu ka odavama hinna juures ning kogu portfell oleks olnud plussis juba enne seda.


Nüüd üks tulevikustsenaarium:
Ca aasta pärast jõutakse fond käima saada ("Tuleva esimene pensionifond avaneb pensionikogumiseks 2017. aasta esimesel poolel."). Juba praegu käiv meediakära, tuntud nimed ning indeksi ilus liikumine selle ajani (koos võrdlustega meedias, palju uus fond oleks teisi sel ajal ületanud) meelitavad paljusid inimesi oma raha (nii uusi makseid, kui ka juba kogutud varasid) sinna üle viima. Ja siis ... pool aastat kuni aasta tugevat langust isegi tänase päeva tasemetest allapoole. Inimesed, keda on teadvustatud nende võimalusest kergemalt ja odavamalt fonde vahetada, viivad oma varad muudesse fondidesse. Ja seda vaid selleks, et näha, kuidas indeksid aasta jooksul üle ajalooliste tippude kerkivad. Selle aasta jooksul saab kõige aeglasemalegi inimesele selgeks, et esimese languse järel "rabistati" - tuleb otsus panna rahad uude fondi tagasi ja mitte enam nii närvitseda. Ja seda kõike selleks, et vaadata, kuidas S&P mitmeid aastaid allapoole, pea 2009. aasta põhjadeni, sõidab. Ja kui siis inimene 20-ndate aastate keskel oma pensionifondi pensionilepinguks ringi vahetab, siis on ta meeletult kaotanud. Ainuke lohutus on, et ilmselt teevad sel ajal suuremat või väiksemat langust ka teised meie pensionifondid.


See eelnev ei ole mingi "kuri" konstruktsioon, vaid väga tõenäoline asjade kulgemine. Mul ei ole loomulikult kristallkuuli, kuid on Tuleva enda planeeritav aeg ning üks kõige tõenäolisem lainete liikumine tulevikus (sellega võib tekkida küll vastuolu juba lähikuudel, kuid tänaseni ei viita midagi sellele, see on küllaltki vähetõenäoline).

Ajalooline tõus läheb küll jämedalt ülespoole nii: laine üles, suts väiksem laine alla jne. Lainete struktuur on aga fraktaalne - see tähendab, et väiksemad lained moodustavad suuremaid. Sellest tuleneb, et iga laine alla ei ole enam samas suurusjärgus eelmise alla tulnud lainega, vaid korrigeerib vahest ka pikema aja tõusu.

Üks asi, millest peab aru saama, kuid millest arusaamine ei välista sellesse langemast, on see, et turg käitub karjana. Seega üldiselt, kui enamus ootavad tõusu, on tark müüa ja vastupidi. Mul on tellitud näiteks üks Jack Steiman'i tasuta uudiskiri (SwingTradeOnline), mille kandev idee on jälgida pullide-karude osa vahet investeerimisnõustajate seas. See on contrarian indikaator. Enamus aega on nõustajad valel seisukohal. Võib vaid mõelda, mis oleks vastav number mitteprofessionaalsete jaeinvestorite puhul. Sellest tulenevalt on pankade väide, et fondivahetuse liiga kergeks tegemine on ohtlik, isegi õige. Äkki võiks selle tasu siduda näiteks fondi mingi aja tootlusega?

No comments:

Post a Comment