Euro üldine suund

Eelmisel nädalal tõin ära FXE nädalase graafiku, milles oldi kogu nädala ulatuses langeva rohelise trendijoone all. See nädal pandi vahepeal päris hoogsalt ülespoole, kuid nädal sulgus praktiliselt trendijoonel. Vari nädala sees toimunud liikumisega käis küll üle selle trendijoone.
Väiksemate lainete lugemisel käiakse välja, et on käimas üles 5 of 3 of 3. Variant on, et ei ole üles veel 5., vaid lõpetatakse 4. Ühelt poolt mõjutavad seda ilmselt nädala lõpu poliitilised jms. sündmused.
Ka korrektsiooni lõppemiseks on vaja 5-osalist lainet. Kuid see (lõppev) võib olla igasugune imelik - alates kolmnurkadest kuni selleni, et 5. ei suuda 3.-st kaugemale minna.
Eespool toodud FXE trendijoone all me veel oleme. Kui 5-lised lõppevad enam-vähem normaalsetena, siis selle trendijoone alla enam ära ei mahu. Eks järgmisel nädalal paistab.
Vaataks pikemat pilti. Eelmisel nädalal välja toodu FXE graafikul oli lugemine, kus olid A ja B, edaspidi hargnes C 5-osalisena. Ei tea, kui õige see olla saab, kuid C kipub siin pildil tulema väga pikk: juba ring-1 on A-ga samas pikkuses, sellest pole eriti lühem ka 1 of ring-3.
On olemas ka teine lugemise põhimõte, millest mul graafikul lausa 2 varianti. Pikkadel graafikutel üritatakse lainete liikumisest aru saada, arvestades lainestruktuuri päris kauges minevikus. Eurol (nagu ka paljudel uuematel ETF-del) pole selleks piisavalt pikka ajalugu. Euro puhul kasutatakse eelneva lainestruktuuri hindamiseks sageli saksa marga graafikut. Praegu seda programmides enam pole, ma pole ka mujalt otsinud ja võrrelnud. Seega on allpool toodud graafiku tegemisel võib-olla midagi arvestamata jäetud. Igal juhul 2 varianti võivad üldise pildi puhul sobida.

Pildil on kaks kolmnurka (sinine ja roosa), mille puhul erinevad lugemised - punane ja sinine (praegu avastan, et mul on graafikul imelikult vastupidi - punane lugemine siniste joonte jaoks ja vastupidi).
Kahe lugemise puhul on kaks erinevust.

1. Punase ülemise joone korral oleme praktiliselt selle vastas. Üldjuhul e-laine läheb üle trendijoone (throw-over), kuna aga punasele joonele vastab sinine lugemine, siis on praegu veel d (mis võiks lõppeda joonel), ehk on vähe ruumi jõuda seisust 5-3-5 seisu 5-5-5.
2. Kui sinise lugemise korral oleks oodata ülevaltpoolt alla lainet e (mis ilmselt allpool alumist trendijoont lõpetaks), siis punase lugemise korral oleks e ülevalpool, seal lõppeks alles B, millest tuleks alla veel suure tõenäosusega A-ga samas pikkuses C (5-osalisena).  Kahe erineva lugemise (B) on graafikul ca õiges (kõige tõenäolisemas) kohas näidatud.
   Valuuta numbrites oleks sinine 1,2 alla, punane aga juba kuhugi 1 kanti.

Kas laineteooria ei ütle midagi, kumb lugemine on õige? On selline seos, et kolmnurgas on sageli nii, et mingi laine on temale üle-eelmisest 61,8%. Ma natuke üritasin neid pikkuseid siin arvutada,kuid ei leidnud täpselt sellist seost. Sinisega sobiks sellesse suhtesse tulev e, mis lõppeks suts alla 120-t. Punasel lugemisel on viimane võimalus praegu käsil - kui e lõppeks 138,25 peal, siis oleks tingimus täidetud. Samas siis ei jõutaks trendijooneni. Mis ilmselt on ka võimalik, kuigi vähem tõenäoline.

Põhja me nii ruttu veel ei jõua. Igal juhul annab laineteooria peale seda, kui üleval viimane tipp on tehtud, tõenäolised tasemed, kuhu allapoole sõit saab tulema.

Sealt põhjast peaks hakkama päris tugev euro tugevnemine. Variant on, et majandus (eriti Euroopa) läheb siis tugevalt üles. Teine variant on, et siis algavad probleemid USD (ja sealsete võlakirjade) usaldusväärsusega.