Sõit millegi vastu

Peale presidendivalimisi pani turg (S&P 500) hooga allapoole, kuni peatus neljapäeva õhtul nagu vastu seina. Graafikult, mille link on vasakul, on näha, et S&P langes vastu 200 päeva keskmist (200SMA või graafikul MA(200)). Seda suurust peetakse üldiselt oluliseks pullisuse-karususe piiriks. Eelmisel nädalal ütles üks analüütik, et 200 päeva keskmine on näitaja, mida jälgivad isegi tehnilist analüüsi mitte kasutavad kauplejad.
200 päeva keskmisest ei minda sageli üle tavalise liikumisega - sageli on sel tasemel pidurdumine, sageli gap. Kuna kaks teist indeksit on juba allpool, siis on küllalt suur tõenäosus, et ka S&P neile järgneb.
Teine huvitav "põrge" on Apple'i aktsial. See on suure turuväärtusega ettevõte, mille aktsia hind mõjutab tugevalt ka indeksite liikumist.
Päevade graafik:

Siin graafikul pole ees mingit sellist joont, aktsia on libisenud juba mõnda aega mõnusalt Bollingeri Bandi  peal. Täna on aga juba neljas päev, mil ollakse nagu mingi taseme peal kinni.
Sageli on nii, et kui ühe ajaperioodi peal ei ole mingit olulist taset näha, siis see on mingil teisel ajaperioodil. Apple'i nädalate graafik:

Kui võtsin selle graafiku ette ja panin peale esimesena tunduva Fibonacci jaotuse, siis paistis kohe, et pidurdumine toimus 50% peal. Nii oleks see nagu väga lihtne, kuid jaotuse alumise punkti oleks võinud siin graafikul võtta ka hoopis teise, samas on vaadeldavaid jaotusi isegi rohkem, kui siin näha. Seega ei pruugi selline asi alati kohe välja paista ja paljud kauplejad võivad asja hoopis teistmoodi vaadata.
Tegelikult ei tahtnud ma nädalate graafiku peal rääkida Fibonacci tasemetest, vaid Bollingeri Band'idest. Ülemisel päevade graafikul mainisin ma, et aktsia hind sõitis mõnusalt alumise joone peal - see on selline mõnus (kui soovida, siis jätkusuutlik) liikumine, mis võib pikalt jätkuda.
Bollingeri Band'idel on komme (nende matemaatikast tulenev) vertikaalsete liikumiste vahel (kogumiste ja jagamiste perioodidel) kokku tõmbuda. Siis, kui hakkab liikumine mingis suunas, lähevad nad jälle laiemaks - see võimaldab hinnal liikuda üles või alla ja mitte rikkuda matemaatilist tingimust, et 95% ajast on hind ülemise ja alumise joone vahel. Nii hakkas toimuma päevade graafikul septembri keskpaigas.
Väga loogiline on, et lühema ajaperioodi graafikul on kõik näitajad tundlikumad kui pikema ajaperioodi graafikul. Vaadates nüüd Apple'i nädala graafikut, siis seal on alumine roheline joon hakanud küll natuke langema, kuid ei jõudnud aktsia hinna eest ära. See sõitis sellest läbi ja põrkus tagasi. See ongi sein, mille vastu Apple'i aktsia "sõitis".
Praegusel graafikul on ees veel muidugi ka see näidatud Fibonacci tase, kuid ma olen tähele pannud (sageli valuutadel), et mingi kiire trendiv liikumine lühikese ajaühiku graafikul saab ootamatu lõpu, kui hind põrkub Bollingeri Band'ide vastu pikema ajaühiku graafikul. Sellise juhu kohta pole ilmselt lihtsat matemaatikat, kuid tunne ütleb, et Bollingeri Bandi  alumine või ülemine joon muutub takistuseks, kui temaga põrkumine tuleb peaaegu risti. Kui tema vastu minnakse laugelt, siis tekib analoogne pilt nagu siin toodud Apple'i päevade graafikul - hakatakse sõitma, toetudes alumisele või ülemisele joonele.
Seega, kui kaubelda mingi ajaperioodi graafikul, siis tasub silma peal hoida ka aste suuremal graafikul.