Saturday, June 27, 2009

Citigroup'i valud

Tahtsin kirjutada Citigroup’i aktsiast. Olen selles juba mõnda aega positsiooniga pikk (optsioonidega). Sai kevadel ostetud optsioone aastavahetuseks strike’dega 2.5 ja 5. Olukord oli juba sel ajal piisavalt segane, lootus oli, et asi vähehaaval selgub ning riigi osaga saab pilt selgeks. Peale seda võiks asi vähehaaval ülespoole liikuda. Kaua on ebamäärane olukord püsinud. Nüüd ongi lõpuks käimas eelisaktsiate vahetamine (kuni 24. juulini). See lahustab küll endiste lihtaktsiate osalust, kuid peaks kapitaliseeritust tõstma, mis praegusel raskel ajal ei olegi väga halb, vaid peaks võimaldama hinnal vähehaaval kerkima hakata. Võttes ajaloolisisi hindu, pole suurt vahet, kas praegu on hind 3 või 4, oluline on selgus, ja et majandusnäitajad tulevikus positiivsed oleksid. Eks aasta lõpus selgub, ega ma ei alahinnanud aega, mis on vajalik aktsia kosumiseks (optsiooniga asjatult kaugesse tulevikku minek on kallis lõbu).

Aktsia langes aasta algul päris järsult, märtsis käidi allpool dollari piiri ära. Aprillis, kui oli ühelt poolt selge, et riik on juba toetanud ning ka kasuminumber tuleb uue tegevjuhi ajal esimest korda positiivne, käis hind kaks korda 4.5 dollari juures. See oli kuu aja jooksul ca 350% tõusu, hea kasum neile, kes julgesid õigel ajal osta ja oskasid õigel ajal müüa. Kasumi esmane info jõudis avalikkuse ette ettevõtte sisese kirja avalikkuse ette jõudmisega – see on hea moodus päris põhjas olevat aktsiat toetada, samas mitte midagi täpselt aktsiate omanikele kinnitamata.

C kahjumi ja kasumiga on lood üldse sellised, et eelmisel aastal kirjutati kiiruga aktivaid alla, osa vist ka veel hiljem. Selle aasta I kvartalis kirjutati alla (hinnati turuväärtusele!!!?) enda kohustusi. Seda tehti ca 2,5 miljardi eest, mis tähendab, et ilma selleta oleks 1,6 miljardiline kasum olnud 0,9 miljardit kahjumis. See enda passivapoole kohustuste allahindamine (ehk siis kasumi reale tõstmine) ilma tegelike tehingute tegemiseta tundub kuidagi imeline, samas, kui see on USA-s normidele vastav, siis seda teevad vast ka teised. Kindlasti pole selline arvestuse pidamine eriti konservatiivne, kohustused, mis on bilansis, ei kajasta kaugeltki kõiki tõenäoliselt tekkida võivaid kohustusi.

Mulle sattus ette üks päris huvitav kirjutis anomaaliast Citigroup'i aktsia hinnast mai lõpus. Aktsia omandamiseks on mitmeid viise: osta lihtaktsiat, osta eelisaktsiat, teades selle lihtaktsiaks vahetamise tingimusi ning osta optsioone. Selle kirjutise järgi oli 22. mail 2009 1000 aktsia ostmise kulu järgnev:

  • lihtaktsia $3670
  • eelisaktsia $3052
  • sünteetiline $3160

Autor ei jõua ära imestada, kuidas saab sisuliselt olla ühele varale hinna erinevus ca 20%. Kus on siis turu efektiivsus?

Kirjutise lõpus on ka kommentaare, mis väidavad, et sel hetkel oli juba pea 2 kuud pea võimatu C-d lühikeseks müügiks laenata (lühikeseks müügist veel lõpupoole).

Kes viitsib, võib ise lugeda: http://dmarron.com/2009/05/26/the-citigroup-anomaly/#more-67

Nn. sünteetilise hinna oli autor saanud septembri 4-se strike'ga put'i müümise ja call'i ostmise abil. Autoril on muidugi väike eksitus, strikega 4 put'i muidugi mitte mingitel vähegi normaalsetel tingimustel isegi 0-hinnaga varale kallimalt, kui 4$ müüa ei õnnestu. Loogika on aga õige, müüa put kallilt strikele, millega see suure tõenäosusega täitmisele ei lähe, osta osa selle raha eest odavalt call ja osa raha panna panka ootama.

Arvestus 22. mai 2009 (selle päeva seisuga autor vist arvutas) seisuga oli järgmine: 1 put'i lepingu müük ja 1 calli ost oleks kätte jätnud $77. Kui septembris täitmise aeg oleks turuhind $5 (optionpain näitab sellist numbrit, kuigi optsioonide strike'd on C puhul ka eri kuudele pehmelt öeldes imelikud, seega tuleb optionpain'i numbrisse ettevaatlikult suhtuda), oleks võit 1 ostetud ja 1 müüdud lepinguga $177, mis oleks tootlusega 164% aastas. Kuna sellele tehingule otseselt raha alla ei lähe, olen omakapitali vajaduseks pannud put optsiooni maksimaalse väärtuse, mida võib-olla maakler tagatisena maksimaalselt võiks nõuda. Kui selline tehing teha 26. juuni hindadega, siis võiks tootlus aasta peale tulla 341%, 0-s oleks tehing, kui C hind oleks optsioonide realiseerimise päeval vähemalt $2.7.

Turg eriti C tõusu ei oota. Üleval olevatest optsioonidest on enamus put-optsioonid. Nendega üritatakse ilmselt oma positsioonide riske katta. Put'ide suure enamuse korral on ka loogiline, miks optionpain nii kõrgel on - mida kõrgem on hind on, seda vähem on kahju put'ide täitmisest. See kõrge "optionpain" ei tähenda aga, et turutegijatele ei oleks kallim hind motivatsiooniks.

Teine huvitav näitaja on lühikeseks müüdud aktsiate arv. Lühikeseks müüdud aktsiate arv jagatud päevakäibesse ja protsent ringlevate aktsiate arvust eri pankadel:

  • Citigroup 5.6 päeva 23.08%
  • Bank of America 0.3 päeva 1.4%
  • Morgan Stanley 1.4 päeva 4.09%
  • UBS 4.1 päeva 0.68%
  • Goldman Sachs 1.0 päeva 2.56%
  • JP Morgan Chase 0.7 päeva 1.32%
  • US Bancorp 2.4 päeva 3.47%
Selle suure lühikeseks müügi taga ongi ilmselt see 20%-ne hinnaerinevus (praeguseks on lihtaktsia selle 20% oma hinnast juba kaotanud), millest eespool juttu olnud. Seega selle 23% aktsiate lühikeseks müüjatel on kasumi ootus need 20% aktsia hinnast miinus tehingukulud, eeldusel, et hind väga järsku kuhugi ei liigu.
Suure lühikeseks müügiga ongi hind ca 20% kuuga alla tulnud. Lühikeseks müügil on aga see omadus, et need aktsiad peab kunagi ka tagasi ostma. Millal see aeg tuleb, ei tea, kuid ilmselt varsti tuleb (kahjuks ei ole mul lühikeseks müügi ajaloolist infot käepärast, muidu võiks selle kohta enamat öelda). Tagasiostuga läheb siis kiireks, kui hinnad kerkima hakkavad, mis kergitab hinda veelgi kiiremini.

Mis siis tulevikus? Loomulikult on ääretult olulised II kvartali tulemused. Minu arusaamise järgi peaks enda kohustuste eelpool kirjeldatud allahindamine kõige halvemas olukorras tähendama, et neid peaks nüüd ülesse tagasi hindama, mis peaks kasumit vähendama. Probleemid on kõigil pankadel suuremal või vähemal määral krediitkaartide võlgadega, kommertskinnisvaraga jne. Neid üritavad nad teistesse kehadesse tõsta. Kuidas see õnnestub, näitavad majandustulemused ja nende analüüsid. Riigi osa konverteerimise lõppemine ja suur lühikeseks müüdud aktsiate osa peaks tulevikule aga tõusu lubama.

Tarkinvestor.ee-s käidi kevadel välja ennustus, et suveks võib Citi hind 1$-ni jõuda. Paljud analüütikud on pessimistid veel praegugi. Minu arvamus on, et heade tulemuste pealt hind langeda ei tohiks. Natuke halbade tulemuste pealt langeb natuke. Hind 1$ eeldaks juba küllalt halbu tulemusi.

2 comments:

  1. Tänaseks on Citi hind pea pool dollarit allpool käinud, tagasi ülesse tulnud ja natuke plussigi. Lühikeseks müüdud aktsiate osa vabalt ringlevatest on pool protsenti vähenenud. Keegi on madala hinnaga ilmselt kasumit välja võtnud, kuid sundi lühikesi positsioone sulgeda veel pole. Homme tulevad IIkv tulemused, siis on näha, kuhu suund läheb.

    ReplyDelete
  2. Postituses kirjutasin put- ja call-optsiooniga positsiooni võtmisest. Kuna seal viidatud positsiooni võtmine tundus mõistlik, tegin seda ka ise. Turg ähvardab allapoole tulla ja september on juba lähedal, tulin täna positsioonist välja. Natuke statistikat:
    Sisenemine:
    -6 SEP'09 Put 1.41
    +10 SEP'09 Call 0.08
    Raha sisenemisel +$766 (miinus teenustasud)
    Väljumine:
    +6 SEP'09 Put 0.09
    -10 SEP'09 Call 0.73
    Raha väljumisel +$676
    Kokku kahe kuuga võit $1442 ilma raha alla panemata, vaid riski kandes.
    Ainuke asi, mis häirima jääb - oleks võinud need tehingud ka 10x suuremad teha!
    Kahjuks sellise asjaga võib kasumi asemel ka kahjum tulla, nii et ettevaatust.

    ReplyDelete