Turu uus suund pole nii lihtsalt määratav

Peale neljapäevase kauplemise lõppu kirjutasin eelmise jutu "Korrektsiooni lõpp". Peaaegu samal ajal tuli newsletter, milles Doc Severson väidab, et on tekkimas uus trend üles. Tõsi, selles kindel olemiseks peaks liikumine enne üles läbi oluliste tasemete olema. Selle liikumise järel tulevast allavajumisest soovitab ta pikaks minna. Selle mehe videoid olen ikka vahete-vahel vaadanud - jutt on küllalt asjalik. Veebis peaks tema videole ja jutule ligi saama aadresil. Kindlasti tasub kuulata ka selle mehe mõtteid. Ise ma suurde tõusu hetkel küll ei usu - sõltumata minu toodud signaali uskumisse on hooindikaatoritel (ingl. momentum indicators) näha trendi nõrgenemine - see peab varem või hiljem tooma liikumise teises suunas. Mina kujutan seda ette nagu kiige liikumist ühte äärde - sõltumata, palju talle jõudu rakendada, tahab ta ikka tagasi vajuda. Aktsiaturu suuna muutumiseks on oluline vaadata ka suuremaid turge - võlakirju ja valuutasid. Võlakirjade osas on minu loetavad lainemehed paar kuud juba rääkinud, et ees ootab pigem tootluste kasv. Ma pole seda eriti tahtnud uskuda, sest see tähendaks teiselt poolt aktsiate hinna tõusu - samad laineanalüütikud prognoosivad aga aktsiate uut languslainet. On küllaltki selge, et need kaks varaklassi ei kipu niimoodi koos liikuma. Põhimõtteliselt võiks olla see võimalik, mil kaoks usaldus täielikult nii USA võlakirjade kui aktsiate suhtes. Sellist olukorda on aga raske isegi fiscal cliffi puhul ette näha, see eeldaks mingit ülisuurt sotsiaalset, looduslikku või sõjalist katastroofi. Tekib ju ka küsimus, et millesse siis see raha läheb. Nii suure mahu jaoks pole maailmas teist kohta. Viimasel ajal on lainemehed ka hakanud tagasi tõmbuma prognoosis yield'ide tõusu osas. Kui need vajuvad alla viimaste kuude põhjasid (praegu ei olda enam kaugel), siis on tõusulaine teooria vale. Siit on siis põhimõtteliselt tulemas variant, et raha läheb võlakirjadesse. Mõni võimalik USA reitingu alandamine pole äkki nii hull - rohkem kardetakse maksude mõju ettevõtetest aktsiate eest raha saamisel. Aktsiate hinna allatulekuga sobiks ka euro kursi nõrgenemine. Euro mingiks tasakaaluhinnaks praeguste majandus(konkurentsi)tugevuste puhul võikski äkki olla mingi 1,3 dollarit euro eest. Selles olukorras oleks äkki ekspordi konkurentsivõime mingis tasakaalus. Kui suvel käidi 1,2 kandis, siis hakkas Euroopa eksport juba väga kuumaks minema - ja seda mitte vaid ekspordimootoril Saksamaal, vaid ka Itaalial jt. Selle mingi tasakaaluhinna ümber käib siis lühemaajalisem kauplemine, milles suurimaks mõjutajaks on võlakirjade usaldusväärsus ja nende hind. Eelmise aasta keskel tugevaks läinud euro nõrgenemisele suundumise taga on selgelt siinsete võlakirjade probleemid (ja eriti Itaalia probleemid eelmise aasta keskel). Kindlasti on kõigil meeles ka Euroopa Keskpanga poolt turule visatud triljon. Praegu oleme tehniliselt euro osas kevade toetustaseme all, mis võiks olla vastupanuks. Loogiline on selle all allapöördumine. Dollari tugevnemisele oleks vaja mingeid probleeme Euroopas, majanduse arengu suhtes negatiivsemat väljavaadet või päris sõjategevust. Euroopa 2 suurt aktsiaturgu on vastupanu, mis on olnud juba mitmeid kordi sel aastal, all.
Saksama:

Prantsusmaa:

Üldiselt oleme tasemete järgi pea kõigis varaklassides mingi olulise taseme vastas - võidakse sellest tagasi põrkuda või läbi murda. Ilmselt kõigil varadel niimoodi, et säiliks nende omavahelised seosed.

Ainuke asi, mis viitaks nagu aktsiaturgude allatulekule on seesama MACD negative divergence ja üldse hooindikaatroite nõrgemaks muutumine (see pole aga veel päris sel piiril, et nad veel nõrgemaks enne hindade langust muutuda ei saa). Äkki juba see nädal näitab suuna mingiks natuke pikemaks ajaks.