Viimane aeg on maailma turge mõjutanud USA riigivõlakirjade kallinemine ja raha nende alla minemine. See sai alguse positiivsest emotsioonist võlalae kokkuleppe sõlmimisel ja raha väljatulek Euroopa suuremate riikide võlakirjadest. Seda liikumist on raske lõpuni jälgida, sest EKP tegevuse tõttu ei kajastu raha väljatulek kohe samas mahus tootluse tõusuna, aga natuke ikka.
Praegu on siis olukord, milles võlakirjad on päris tugevalt kallinenud ja kõik, kes sinna raha mõned nädalald tagasi panid on korralikult võitnud. See tekitab soovi ka teistel sellest kasu saada.
Sellest kõigest tekib see probleem, et USA turul vaadatakse võlakirjade tootluse languse (või võlakirjade kõvera lamedamaks minemise) peale nagu kooliõpikust teada majanduskriisi tulekut prognoosivale märgile. Selline arvamus laiades massides on seetõttu ohtlik, et see on mõnes mõttes isetäituv ennustus - nii hakataksegi vähem töölisi palkama, vähem kulutama ja investeerima.
Siia tuleb veel lisada, et ameeriklased on teada enesekeskse maailmavaatega ja vähemalt laiale massile on mõistetamatu, kuidas Euroopa otsustajate saamatusest teravnev kriis nende turgusid mõjutab.
Tegelikult on meedia juba kuid jutustanud, kuidas kõik majandusnäitajad halvad on ja sellist meeleolu süvendanud. Tegelikult polnud veel hiljaaegu vastavad näitajad üldjuhul mitte halvemad kui eelmisel aastal samal ajal. Kui selline turgude vajumine jätkub, siis tuleb õige pea ka reaalne majandus sellele järgi.
Mis oleks siis abiks? Seda, et Euroopa riigijuhid mingi adekvaatse lahendusega välja tuleksid, ei maksa loota. Seni on loodetud maksumaksja raha raisates vaid asja venitada ja loota, et "äkki läheb üle". Suure tõenäosusega tullakse ikkagi varsti välja eurobondide lahendusega. See ei saa olema kaugeltki mõistlik ja kokkuvõttes tahetakse korralike riikide maksumaksjaid panna maksma vastutustundetute riikide lolluste eest. Turge rahustaks see muidugi sellest hoolimata, küsimus on, kas see enam USA turge tagasi pöörab.
Teine, äkki isegi põhjendatum, lootus on, et USA riigivõlakirjad kaotavad oma atraktiivsuse. Nimelt on kasum nendelt hea vaid lühiajaliselt, juhul kui nende hind samal ajal tõuseb. Vastasel juhul ollakse seotud väga pikaks ajaks olematu tootlusega varaga, millest kiiremal väljatulekul peab võtma vastu suure kaotuse. Kui siia kõrvale panna raha odavnemine ja kõige muu kallinemine, siis pole see üldse meeldiv perspektiiv. Kui sellest vaid massid aru saama hakkaks, sest traditsiooniline teadmine, et riigi võlakirjad on kindlad ja riskivabad instrumendid, on kõvasti juurdunud.
Teine küsimus tekib, et kuhu siis raha paigutada, kui see võlakirjadest välja võtta. Meedias on jutte, et osad USA pangad tahavad juba hoiustamise eest osadelt hoiustajatelt raha. Pankade puhul on ka nende pankroti risk. Jäävad järele väärismetallid ja ka praegu hoogsalt odavnevad aktsiad - teatud ettevõtted suudavad ilmselt igal juhul ka tulevikus raha toota ja sellega palju paremaid tootlusi näidata kui praegune 2-3% pikaajalistelt riigi võlakirjadelt.
No comments:
Post a Comment